seos riigi julgeoleku tagamisega: põhiseadusliku korra kaitse, hädaolukordadega tegelemine ja tagajärgede leevendamine, välispiiri valve, terrorismi-, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ning korruptsioonivastane võitlus. Ühiskonna toimepidevus ja sidusus Alapeatükk koondab valdkondi, mis kindlustavad riigi valmidust säilitada riigi ja elanikkonna jaoks esmatähtsad funktsioonid või tugevdavad ühiskonna sidusust, et parandada võimet julgeolekuohtudega toime tulla. Elutähtsate teenuste toimepidevus, elektrooniline side, küber- ja energiajulgeolek, transpordi infrastruktuur, finantssüsteemi ja keskkonnaturvalisus, ühtlane regionaalne areng, lõimumine, psühholoogiline ja rahvatervise kaitse on valdkonnad, mille teatud julgeolekualaseid aspekte käsitletakse julgeolekupoliitika alustes. Allikas: Eesti Otsus - Ajakiri Eesti liitumisest Euroopa Liiduga Lihtne kindlustuspoliis Olgu sajand milline tahes, Venemaa jääb Venemaaks.
Eesti osaleb NATO koostöös partnerriikidega. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö ning NATO aktiivne roll selles suurendavad rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. 13 2.2 Euroopa Liit Euroopa Liiduga ühinemine on kõrvuti liikmesusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut. Euroopa Liidu laienemine on suurendanud Läänemere regiooni ja kogu Euroopa turvalisust ning stabiilsust. Euroopa Liidu tegevus maailma julgeolekuohtudega võitlemisel on tõhustunud. Eesti suurendab võimet osaleda Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ning Euroopa Liidu otsustusprotsessides üldiselt. Euroopa turvalisuse kindlustamiseks panustab Eesti ÜVJP arengusse ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) sõjalistesse ja tsiviilsetesse kriisireguleerimise meetmetesse. Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsekoostöö arenedes on liikmesriigid võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi ja tsiviilvõimeid
Eesti osaleb NATO koostöös partnerriikidega. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö ning NATO aktiivne roll selles suurendavad rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. 2.2. Euroopa Liit Euroopa Liiduga ühinemine on kõrvuti liikmesusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut. Euroopa Liidu laienemine on suurendanud Läänemere regiooni ja kogu Euroopa turvalisust ning stabiilsust. Euroopa Liidu tegevus maailma julgeolekuohtudega võitlemisel on tõhustunud. Eesti suurendab võimet osaleda Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ning Euroopa Liidu otsustusprotsessides üldiselt. Euroopa turvalisuse kindlustamiseks panustab Eesti ÜVJP arengusse ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) sõjalistesse ja tsiviilsetesse kriisireguleerimise meetmetesse. Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsekoostöö arenedes on liikmesriigid võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi ja tsiviilvõimeid
annaabi.ee 
