kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud erioperatsioonidega Afganistanis, kuhu suunati pärast Amini palee rünnakus osalenud operatiivgruppe Zenit ja Grom uus koondgrupp Kaskaad, millele järgnes Omega. Operatiivgrupp Omega kandis konspiratsiooni eesmärgil Afganistani Õppekeskuse nimetust ning eriülesandeid viis ta läbi koos Afganistanis asuvate Nõukogude Liidu nõunikega, kes olid jaotatud julgeolekuministeeriumi allüksuste juurde Afganistani provintsides. Omega oli jaotatud üheksaks operatiivgrupiks, millest kaheksa asusid vastavalt nende kontrollitavas provintsis ning üheksas staap ja erigrupp. (Vikipeedia) 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi Afganistani mudzahiide abistas USA. Ka mõned islamiriigid varustasid neid relvade ja rahaga. LKA tarnis määrava tähtsusega relvastust: maa-õhk tüüpi rakette Stinger, mis piiras
vabariigist väljasaatmisel: Arnold Meri - Hiiumaa, Arnold Green - Viljandimaa, Tehniline ettevalmistus Eestis koordineerisid küüditamist ENSV julgeolekuminister Boris Kumm ja NSVL RJM volinik Eesti NSVs kindralmajor Jermolin, kellele allus korraldusi täitev 12-liikmeline operatiivstaap. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumile (ENSV RJM) langes järgnevalt vastutus "Priboi" esimese osa eest, alustades nimekirjade koostamisest(Veebruaris 1949. Eestisse saabub NSV Liidu julgeolekuministeeriumi volinik kindralmajor Ivan Jermolin ning Eesti NSV riikliku julgeoleku ministrile Boris Kummile tehti teatavaks tema ülesanded. Julgeoleku rajooniosakondade töötajad saavad salajase ülesande teha kindlaks kulakute ja natsionalistide perekonnad ja vormistada väljasaatmiseks vajalik dokumentatsioon. Igasse maakonda saadetakse Eesti NSV RJM volinik. Igale maakonnale kehtestatakse väljasaadetavate perede arv pluss reserv). NSV Liidu MN 29. jaanuari otsusega nr.390-139ss oli juba ametlikult
Kahe mi liikmete rahvuslik koosseis päris paigast ära nisteeriumi vahel eksisteeris põhimõtteliselt läinud. tööjaotus: kui siseministeerium tegeles eelkõige Sõjajärgsete aastate iseloomulikuks jooneks ühiskondliku korra tagamisega, siis oli parteikaadri pidev puhastamine, mis eriti julgeolekuministeeriumi pärusmaaks olid tuntavaks muutus 1940. aastate teisel poolel, riiklikku julgeolekut puudutavad küsimused, mil jõudis haripunkti võitlus kodanliku sh. ka luure ja vastuluure. Kokkuvõttes olid natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai mõlemad ministeeriumid sõjajärgses Eesti NSV
maksukoormust ja suurendati eratalu poegade oma, ent kui see ei andnud soovitud tulemusi, prooviti vägivallaga. 1949. aasta märtsis viidi kolmes Balti liiduvabariigis Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu otsusel läbi massiküüditamine, mille ohvriks langes ühtekokku 29 000 perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud
Mõned inimesed ka olid siiralt kurvad selle üle, et nende isake ja päikseke oli surnud. Vangilaagrid Algas võitlus kosmopolitismiga: käsitleti kõik võimalikke Lääne-Euroopa mõjusid ning tegeldi nende sisseimbumise vastu. Valmistati ette 1950. alguses suuri protsesse. Avastati vandenõu, milles süüdistati arste ja osalt ka juute. 5.03 1953 suri Stalin (täna on 5.03). kolmeks kuuks läks võim L. Beria kätte. Ta ei olnud keskkomitee peasekretär, ta oli siseministeeriumi ja ka julgeolekuministeeriumi juht. Neid kolme kuud käsitletakse kui üritust läbi viia uusi muutusi. Parandas suhteid Jugoslaaviaga, pidas oluliseks rahvuskaardi loomist. Peaksid ikka juhtima kohalikud kommunistid. Spekuleeritud on ka selle üle, et võib-olla ta soovis anda Eestile, Lätile, Leedule anda samasugust staatust nagu oli Poolal, Tsehhoslovakkias ja SDV-s. Kulagist vabastati 1,1 miljonit vangi. Arreteeriti suvel vandenõu tulemusel ja tema üle korraldati kohtuprotsess, mille otsus oli süüdi kui riigireetur
annaabi.ee 
