o President esitab, RK kinnitab · Ametiajaks on 7 aastat · Praegune õiguskantsler on Indrek Teder · Lahti saamine: surm, kuritegu, ametiaja lõpp, astub ise tagasi, teovõimetus Riigikontrolör: · Piirangud: o Apoliitiline o Akadeemiline kõrgharidus (haldusmajandus) o Kõlbelised omadused o Riigikeele valdamine o Algselt oli vanusepiiriks 65 o Julgeolekukontroll · Ametis 5 aastaks, president esitab, rk kiidab heaks · Lahti saab: president esitab, kohus otsustab · Eelnevad ja praegune riigikontrolör: Indrek Meri, Juhan Parts, Mihkel Oviir
Tema suhtes ei saa algatada distsiplinaarasja. Õiguskantsleril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri suhtes. Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile
Tema suhtes ei saa algatada distsiplinaarasja. Õiguskantsleril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri suhtes. Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile
Osalemispõhimõtte piiramist lubavad õiguslikud alused: Riigi julgeoleku huvides Riigi julgeolekut peetakse üldjuhul suuremaks väärtuseks kui isiku subjektiivset õigust privaatsusele ning sellest tulenevale andmesubjekti osaluspõhimõttele, mille alusel on isikul õigus olla enda andmete osas vähemalt informeeritud. Teatud juhtudel on vajalik selle osalusprintsiibi eiramine riikliku julgeoleku huvides. Nt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud julgeolekukontroll, mille peavad läbima isikud, kes kandideerivad teatud ametikohtadele (nt kohtunikud). Julgeolekukontrolli käigus kogutakse ja analüüsitakse isikuandmeid ning andmesubjektil ei ole õigust nõuda kõikide enda kohta kogutud andmetega tutvumist. Leander vs. Rootsi kaasuses analüüsis EIÕK Rootsi vastavat seadusandlust ning leidis, et eraelu puutumatuse rikkumine oli kooskõlas seadusega ning vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning riigi julgeoleku huvid prevaleerisid üle Leanderi
annaabi.ee 
