jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana. Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine. Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920. RL põhikiri: Julgeolekugarantii Tülide rahumeelne lahendamine Relvastusalase info vahetamine Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad Sõja korral organiseeritakse RL-i sõjajõud Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine RL'i poolt RL liikmed: Algul 43 liiget *Kõik riigid, kes sõjas Sks ja ta liitlaste vastu *Sõjas erapooletud Oli Euroopa-keskne organisatsioon Isikud: F. Ferdinand A-Ungari troonipärija; temale tehtud atentaat sai sõja ajendiks G. Princip tappis F
seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa suhtumine Türgi sõjaväeoperatsiooni päris ühene. Moskva tahaks, et kurdide küsimus lahendataks diplomaatilisel teel, kaasates poliitilisse protsessi ka kurdid. Pealegi andis lisaks Ameerikale Afrini kurdidele omapoolse julgeolekugarantii ka Kreml. Erinevalt Washingtonist on Venemaal kombeks oma lubadusi ka täita. On ka teine väljapääs anda Türgi sõjalisele operatsioonile moraalse toetus tasuna vastutulekute eest Idlibi provintsi, Assadi tuleviku ja muudeski küsimustes Türgi asepeaminister Bekir Bozdað hoiatas, et kui kurdid ei lahku Türgiga piirnevatelt Süüria aladelt, võib Ankara laiendada pealetungi Eufratini välja
Vettpidav argument sundis Krassinit mõtlema lepingutingimustele. Krassin tahtis garantiisid, mis kindlustaks Nõukogude valitsuse selle eest, et rahu ei muutuks sõjaliseks manöövriks. Edasi soovis Nõukogude delegatsioonijuht, et Eesti ei lubaks enda maadele võõraid vägesi ega lubaks oma sadamat kasutada võõrjõududel, selle jutuga mõtles Krassin muidugi Lääne-Euroopa riike. Eesti delegatsioon lähtus sellest, et rahuleping pidi endastmõistetavalt andma mõlemale poolele julgeolekugarantii. Edasi arutati tuliselt riigipiiride küsimust. Eesti delegatsiooni projekti kohaselt pidi riigipiir minema ida pool Narva jõge Jamburgi lähedalt ning lõuna pool Pihkva järveni ulatuma. Seevastu Nõukogude projekti kohaselt pidi Venemaale minema kogu Soome lahe ja Peipsi järve vaheline osa Virumaast kuni Kundani ja Petserimaa. Seega olid projektid erinevad ja diskussioonid äärmiselt ägedad. Piiri vaidlustes osales eriti visalt kindral J. Soots.
annaabi.ee 
