kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross) 4 2. LOOMING 2.1. Luule 2.1.1
Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba järgimisel aastal loobus ta parlamendiliikme tööst. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE Kross on üks neist vähestest kirjanikest, kes oli luuletajana sama tähtis, kui
suurendades abi Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale kui Venemaa agressiivse tegevuse ohverriikidele. Kuigi EL püüab mõjutada Idapartnerluse sihtriiki Valgevenet oma üha suurema eraldatava abiga eemalduma Venemaast ja pöörduma läänelike väärtuste juurde, leidub näiteks Suurbritannias mõjukaid isikuid, kellele see teguviis ei meeldi. Nii näiteks on varem Eestisse sõbralikult suhtunud “The Economist`i” toimetaja ja julgeolekuekspert Eduard Lucas kutsumas Brüsselit üles Valgevenet ignoreerima. Nüüd on ta hakanud ka Eestit -2- sarjama, et see ei tahtvat piisavalt suurt hulka Lähis-Ida põgenikke vastu võtta – nii nagu seda teeb Suurbritannia. Samas kutsub ta Brüsselit üles Valgevenet mitte aitama, sest “Aleksandro Lukašenko riik” olevat üdini diktaatorlik riik, keda tulevat kõigil demokraatlikel riikidel täielikult ignoreerida. Kõige selle juures E
annaabi.ee 
