Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele. Spartas kuulusid kodanikuigused sjameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja ksitlistel kodanikuigused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia
ametihingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all. Ksitlised tegutsesid tagasihoidlike vikeettevtjatena, kes ise ka vhemalt osa oma kaubast msid. Paremal jrjel olid luksuskaupade tootjad. Kaupmeeste seas oli jukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt sna erinevaid inimesi. Mned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga. Jukamate kaupmeeste krval oli ka hulgaliselt vaesemaid vikekaupmehi, kes linnast linna ja laadalt laadale rndasid. Kaubandust soodustas kiiresti areneva Lne-Euroopaga Itaalia kaupmehed, keda keisrid lubasid riiki asuda. 16.Btsants. Kirik ja kultuur. Kirik ja usuelu: Mitu thtsat hilise Rooma riigi aegset ristiusukeskust - Jeerusalemm, aleksandria ja Antiookia - langes VII sajandil araablaste vimu alla ja lks Btsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Btsantsi kiriklikku
Tihti aetakse tema t�id segi isa t��dega, kuna motiivide ja k�ekirja sarnasus on ilmne, kuid traditsioone arvestades ka loogiline. K�esoleval ajal on Lucas Cranach noorema t��d esindatud maailma paljudes suurtes kunstimuuseumites, n�iteks Berliinis, M�nchenis, Dresdenis, Leipzigis, Viinis, New Yorgis, Pariisis, Budapestis ja Sankt-Peterburgis. See tundlik motiiv neitsi Maarjast ja Jeesuslapsest koos magava imiku Ristija Johannesega kuulub Lucas Cranach noorema k�ige m�jukamate erakollektsioonides olevate teoste hulka. Liigutav stseen, mis heidab pilgu armulaua m�steeriumile, on otsekui perekondliku armastuse p�hitsus, kandes endas aga ka dramaatilist alatooni eesm�rgiga kutsuda vaatajas esile religioosset p�hendumist. Pildi vahetut hoolimise, helluse ja armastuse emotsiooni saadab t�siasi, et Jeesuslaps ulatab vaataja poole viinamarjakobara, olles ise v�tnud �he marja, et see suhu pista.
annaabi.ee 
