Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHN...
Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle le, kas seda saab vtta htse sndmusena vi puudus selle "osade" vahel ldse seos, veelgi enam aga
mõisapark, kus asub Valguta Lasteaed-Algkool 1936. a ehitatud hoones. Valguta mõisa Köödsa kõrtsis sündis luuletaja Ernst Enno (1875-1934), kohta tähistab mälestuskivi. Lapetukme ja Lõve veski Lapetukme küla on vanimaid endises Rannu kihelkonnas, ürikutes mainitud 1418. a. Kahjuks Lõve veski Rõngu jõel enam ei tööta. Paaslangi org oli Rannu ja Rõngu kihelkondade ajalooliseks piiriks. Koruste Koruste on Rõngu valla vanimaid külasid, mainitud juba 13. sajandil. Juka talus oli helilooja Aleksander Läte (1860-1948) viimane elupaik aastail 1944-1948. Kaitsealuse Juka tamme kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Peale Aleksander Läte elasid Koruste kandis maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja
annaabi.ee 
