A. & Leventhal, H. (2003) küsisid, et mis on tervis. Haiged keskenuvad sümptomatoloogiaga kirjeldama ja tegevusega piiritlema tervist. Point selles, et haiged kirjeldavad füüsilist enesetunnet. Terved keskenduvad elurõõmule, õnnelik olemisele, emotsioonidele. Krause, N.M & Jay, G.M. (1994) vanuse erinevused. Nooremad arvasid, et terve olemine tähendab tervislikku elustiili. Vanurite jaoks tähendab terve olemine haiguste puudumist. Blaxter (1990) uuris 9000 isikut juhuvalimiga ja vaatles sotsiaalseid tervisekäsitlusi. Tõi välja viis suuremat kategooriat: * tervis ei ole haigus * tervis kui käitumine tervislik elustiil ja iseendast hoolimine * tervis kui psühhosotsiaalne heaolu, vaimse heaoluga seotud, näiteks tunded * tervis kui funktsioon, ehk mida inimene saab teha (teovõime?) * tervis kui pagas, ehk tugev perekond Jõudis järeldusele, et inimese tervisekäsitlus seostub tugevuse ja jõuga, teatud resursside
Andmete kvaliteedi hindamisel on sotsioloogias olulise tähtsusega küsimus valimist ehk sellest, keda ja kui palju inimesi uuriti (küsitleti või intervjueeriti). Nii mõnigi kord arvatakse, et usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb küsitleda võimalikult suurt hulka inimesi. See seisukoht on väär. Valimi suurus võib olla väga erinev ning tähtsam kui küsitletute arv on see, kuidas uuritavad välja valiti (ehk valimisse sattusid). Ka siis, kui tegu on juhuvalimiga, ei võeta inimesi suvaliselt, vaid kindlate reeglite alusel. Suurte uuringute puhul räägitakse tavaliselt esinduslikust valimist, mis tähendab, et valim peegeldab rahvastiku parameetreid. Näiteks peegeldavad IEA kodanikuhariduse uuringus osalenud 2743 õpilast kogu Eesti 8. klasside õpilaste (keda on umbes 15 000) parameetreid. IEA uuringus oli samas proportsioonis linna- ja maakoole, eesti- ja venekeelseid õpilasi, poisse ja tüdrukuid, nagu on kogu selle kategooria (st
tulemuste vahel. Skaala peamiseks tugevuseks- efektiivsust puudutavate järelduste tegemisel minnakse kaugemale kui ainult statistilise olulisuse kasutamine. Samuti saab seda skaalat rakendada metaanalüütiliste ja süsteemsete ülevaadete koostamisel. Peamisteks infoallikateks on esmased ja teisesed uuringud, mis kvaliteedi alusel lihtsustatult reastades moodustavad hierarhia, mille kohaselt on kuriteoennetuses olulisemateks infoallikateks süsteemsed ülevaated ja metaanalüüsid ning juhuvalimiga uuringud. Statistika Oma välise lihtsuse ja käepärasusega ahvatleb faktorite teooria kriminolooge, eriti kriminolooge- praktikuid veel tänapäevalgi. Politsei ülevaated kuritegevuse olukorrast, ajakirjanduslikud käsitlused kuritegevusest ja selle põhjusest on enamasti kantud faktorite teooria vaimust. Autorid on varmad pidama kuritegevuse põhjusteks kõikvõimalikke majanduslikke, sotsiaalseid,
annaabi.ee 
