1930ndate Saksamaal muutus rassilise paremuse idee valdavamaks kui kunagi varem. “Valesid rasse” ei olnud selle ideoloogia kohaselt vaja, neid võis kas hukata või kasutada orjatööjõuna. Rassiideoloogia ohvriks ei langenud mitte ainult juudid, vaid ka nt. romad (mustlased). Sõja lõpuks oli tapetud umbes 6 miljonit juuti ja 220 000 romat, mis moodustas u 25% kõikidest Euroopas elavatest romadest. Kuigi II maailmasõja järgselt oli maailmas valdav šokk juhutnud genotsiidist, mis kahtlemata tõi kaasa antisemitismi vähenemise, ei ole antisemitism kadunud ka tänapäeval. Foto: Lucy Dawidowicz, Berliini sünagoog seestpoolt peale Kristalliööd, 19382 Võõraviha ehk ksenofoobia Võõravihaks ehk ksenofoobiaks nimetatakse hirmu, viha või sallimatust enda omast erineva (võõrapärase) suhtes, enamasti teistsuguse päritoluga inimgrupi vastu. Kas rassism ja ksenofoobia on sama? Ksenofoobia sünonüümina kasutatakse eesti keeles sõna
Kavatseb oma tulevast naist veelgi tsivilisatsioonist eemal hoida, et keegi talle n.-ö. liiga ei teeks. TEINE STSEEN Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama. KOLMAS STSEEN Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade. NELJAS STSEEN Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on. VIIES STSEEN Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi. KUUES STSEEN Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks tuleb välja, et üks mees käis teda mitu päeva järjest vaatamas, kui tüdruk rõdul istus. Igakord olid nad üksteist tervitanud. Siis oli tulnud üks vanaeit. Rääkinud, et mees on raskelt haige ning et teda terveks ravida on vaja mees tema läheduses hoida. Muidu tüdruk ise soovis teda terveks
sinna. Persikov käskis need minema visata Veidi aja pärast ilmusid uued külalised. Kaks neist tulid kabinetti sisse, kolmas aga jäi pimedasse esikusse, kuid kohta, kust võis kõigest ülevaadet omada. Need mehed olid kuskilt valitsusest või nii, kuhu Persikov pärast eelneva venna lahkmist helistas ja kaebas eelnevast kalossidega mehest. Uuriti mehe välimust ja visiitkaarti jms. Mehed lubasid edaspidi tagada professorile rahu ja kambrite ohutuse. Järgmisel päeval midagi erilist ei juhutnud. Lisaks käisid mõned üliõpilased vastamas, kes lootusetult läbi kukkusid. Paar päeva hiljem tuli tema juurde Bronski, kes hakkas kanade kohta uurima, kuid prof türitas talle selgeks teha, et tema nende kohta midagi suurt ei tea, et tema pole kanade spetsialist ja saatis teda Portugalovi juurde pidevalt, kuid Bronski pidas seda naljaks. Tegelikukt ei teadnud prof. nn kanakatkust midagi, sest ta ei lugenud kunagi ajalehti. Alles
annaabi.ee 
