Põhjus leiti äädikakärbse uurimisega. Tüütu putukas nägi välja kord üht, kord teistmoodi. Leiti, et temas on hox-geenid , mis mõjutavad põhiliste kehaosade kindlas järjekorras välja arendamist. Kui hox geenide järjekorda muuta, siis sai tekitada mutatsioone (jalad pähe kasvama jne). Iga väike muutus andis uue putuka. Samad geenid eksisteerivad ka teistes organismides. Seda mis järjekorras asju tehakse ja kui pikalt on paika pandud seega ei ole asi juhuses. Juhus määrab pisikesi detaile ainult. Kultuur areneb aga teist rada kui evolutsioon. Järgib Lamarcki ideed. Kulgeb palju vähem keerukamat teed. Sarnased on nad sellepoolest, et mõlema tulemused on üldiselt ettearvamatud kuigi üksikud indiviidid üritavad seda muuta endale soositavaks. Pidevad uuendused on seega vajalikud et muutustega sammu pidada. Konkurents on lõpuks otsustaja. Olemasolevat saab kombineerida täiesti teistmoodi. Selle tõestuseks avastas
Seega – soovitatav on valiku tegemisel võtmetäht (tähed) sisestada täpselt, lisamata lõppu muid tähti. Erandina on valiku tegemisel lubatud valiku nime väljakirjutamine kas osaliselt või täielikult, kuid pikemalt lõppu juurde lisada ei toh. Arvuti poolt väljapakutud valiku tegemisel vajutada lihtsalt ↵ NB! Mõnel juhul on siiski soovitatav sisestada valiku võtmetäht, need juhuses tuleb eelnevalt „kuivalt” ära proovida Suur hulk AutoCAD käskusid töötab tavaliselt vestlus- või valikuakendega. Kui aga soovitakse selliseid käske kasutada käsurea vahendusel (mõned käsud töötavad erinevalt, olenedes väljakutsumise moodusest), tuleb sõrmistikult väljakutsumisel esimesena sisestada sidekriips, näiteks käsk ikoonijadade kohta: ÜLESANNE I Pinnatükk
õiguse rakendajal võimalik jõuda õiglase otsuseni ning millist rolli mängib selles protsessis seadus. Õiglusele vastava otsuseni on vaja jõuda, aga kas seaduse abiga või ilma selleta? Laias laastus eristatakse printsiipi ja normi. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla aksiomaatilise tähendusega laused ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Printsiipe saab leida konkreetses juhuses endas. Tegemist on tüüpiliste seisukohtade vormeliga, mida saab kasutada ka a- tüüpiliste juhuste puhul. Seleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt õiguse rakendaja poolsele normiloomele. Teatud mõttes on see kasuistlik lahendus – norm luuakse juriidilise süntesi teel printsiibist, mitte ei tulene otseselt juhtumist endast. Seal, kus
annaabi.ee 
