2. Õigusnormi: a. Valik järgneb, kui on teada, mis juhtus. b. Analüüs kui õiguse tõlgendamise etapp. 3. Õigusele vastava otsustuse tegemine otsustus vormistatakse õiguse rakendamise aktina. · Õiguse rakendamine on teatud tegevused, millele on oma ajaline ja ka loogiline järjekord. Õigusnormi valik ja analüüs · Rakendamiseks vajaliku normi leidmine on alguspunkt õigusele vastava tagajärje rakendamiseks. · Juhusenormi leidmisest algab tee otsustamisnormini. Õiguse tõlgendamine ehk õiguse mõtte enda jaoks selgeks tegemine. Õigusnormi tõlgendamine ehk analüüs · Õiguskord ei ole täielik. · Rakendaja peab täpsustama, austades stabiilsust, paindlikkust, mis viib tõlgendamise. · Kui seadusandja ei tunne keele võimalusi, siis võib juhtuda, et õiguskord on mittetäielik. · Keele enda probleemid võivad ka kaasa tuua mittetäielikkuse.
4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent). Õigusele vastava lahenduse otsimine saab oma alguse mingi sätte leidmisest, tuleb leida juhusenorm, mille abil tuleb jõuda otsustamisnormini e õigusele vastava lahenduseni. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. Seaduse taga peab hindama asjaolusid (väärtusi), mis aitavad jõuda õigusele vastava otsuseni. Samas ei saa juhusenormi ennast a priori kõrvale heita. Kui leiame positiivsest õigusest normi, siis tuleb see tõlgendades endale selgeks teha ning sellest tulenevalt teha juriidiline otsus. Õigus on nagu kummipael seda saab venitada ja kokku suruda. Kui venitamine ja kokkusurumine pole enam võimalik, siis on vajadus uue õiguse järgi. Tegemist on paragrahvi väänamisega, mis ongi juristide töö. Kuid seda ei tohi väänata igatepidi, vaid ikka õigeid reegleid kasutades
peaks püüdlema õiguskorra stabiilsuse säilitamise poole. Austus tähendab ka paindlikkuse andmise oskust. See ongi tõlgendamise situatsioon. Tõlgendusargumentide kataloog Klassikalised tõlgendamisviisid: (Savigny) 1. Literaalsed (filoloogiline, keeleline, grammatline, lingvistiline) tõlgendamine põhineb ius scriptumil. Jõuame normitekstini, sellest saab alguse tee õigusele vastavuse juurde. Subsumeerimise käigus, olles leidnud vajaliku õigusnormi, on tegemist juhusenormi või kaasusenormiga. See peegeldab kõige rohkem tegelikkuses juhtunud. Subsumeerimise abil leitud norm ongi siis kaasusenorm, juhusenorm. Sellest arusaamine toimub läbi literaalse tõlgendamise. Selleks, et üldse aru saada õigusele vastavusest, on obligatoorne eeltingimus tunda seda keelt, mille abil seadusandja on transformeerinud ühe osa tegelikkusest õiguse keelde. Pelgalt üldkeele tundmine ei võimalda õigust tõlgendada. Pead tundma ka üldkeele seda osa,
annaabi.ee 
