Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele kokku. Üldine skeem õiglase lahenduse otsinguil on 1) normi lihtne subsumeerimine 2) tõlgendamine 3) analoogia 4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent). Õigusele vastava lahenduse otsimine saab oma alguse mingi sätte leidmisest, tuleb leida juhusenorm, mille abil tuleb jõuda otsustamisnormini e õigusele vastava lahenduseni. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. Seaduse taga peab hindama asjaolusid (väärtusi), mis aitavad jõuda õigusele vastava otsuseni. Samas ei saa juhusenormi ennast a priori kõrvale heita. Kui leiame positiivsest õigusest normi, siis tuleb see tõlgendades endale selgeks teha ning sellest tulenevalt teha juriidiline otsus
6 Väärtusjurisprudentsi kohta on väidetud, et ta on 20. sajandi jurisprudents. Eesti ühiskonnas on jõutud juba tubli 10 aastat tagasi tasemeni, kus väärtusjurisprudentsi küsimused on tõusnud üsna teravalt päevakorrale. Väärtused peaksid endast kujutama seaduse mõtet. Kohtusse tullakse otsima mitte seadust, vaid õigust. Kõigepealt tuleb leida ja leitaksegi nn juhusenorm, kaasusele kõige paremini vastav norm, mille kaudu tuleb jõuda otsustamisnormini. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. See on loomulik, kui seaduse kuiva teksti taga osatakse näha ja hinnata asjaolusid, mis aitavad jõuda võim õigusele vastava otsustuseni. Samas ei saa õnormi ennast mitte kuidagi kõrvale visata. E. Kergandberg III. 1.1. Sest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid
Tõlgendusargumentide kataloog Klassikalised tõlgendamisviisid: (Savigny) 1. Literaalsed (filoloogiline, keeleline, grammatline, lingvistiline) tõlgendamine põhineb ius scriptumil. Jõuame normitekstini, sellest saab alguse tee õigusele vastavuse juurde. Subsumeerimise käigus, olles leidnud vajaliku õigusnormi, on tegemist juhusenormi või kaasusenormiga. See peegeldab kõige rohkem tegelikkuses juhtunud. Subsumeerimise abil leitud norm ongi siis kaasusenorm, juhusenorm. Sellest arusaamine toimub läbi literaalse tõlgendamise. Selleks, et üldse aru saada õigusele vastavusest, on obligatoorne eeltingimus tunda seda keelt, mille abil seadusandja on transformeerinud ühe osa tegelikkusest õiguse keelde. Pelgalt üldkeele tundmine ei võimalda õigust tõlgendada. Pead tundma ka üldkeele seda osa, erialakeelt, mida me nimetame õiguskeeleks. Õiguskeel pole võrreldes üldkeelega mingi eriline keel, see on täpsem
annaabi.ee 
