saadud tulemuste lähedus. Mõõtetäpsus - suuruse tõelise väärtuse ja mõõtetulemuse lähedusaste. Mõiste "mõõtetäpsus" ei kuulu suuruste hulka ja sellel puudub arvväärtus. Öeldakse, et mõõtmine on seda täpsem, mida väiksem on mõõtemääramatus. Ristkülikjaotus - pideva juhusliku muutuja x tõenäosusjaotus, kus x on mistahes tegelik arv, mille tõenäosustihedus on f(x) = 1/ (xmax-xmin). Kasutatakse mõõtmistel halvima juhuna üksikväärtuse hindamiseks, kui puuduvad tõendatud andmed. Normaaljaotus - pideva juhusliku muutuja x tõenäosusjaotus, kus x on mistahes tegelik arv, mille tõenäosustihedus on Juhuslike suuruste summeerumisel, sh mõõtmistel, kõige eeldatum jaotusviis. Tulemus - katse/mõõtemeetodi täieliku kogumi juhendite järgimisel saadud lõplik väärtus. See võib olla saadud üksikmääramisega või mitme määramisega sõltuvalt meetodi juhendist. On eeldatud, et tulemus on ümmardatud
tüüpi süsteemid. Tegelikult võime ette kujutada süsteeme, milles ulatuslikud turu-uuringud on ühendatud tarkade administraatoritega ning mis peaaegu kindlasti toimivad paremini. Sellegipoolest on vähesed valmis demokraatiat hülgama. Miks? Vastus peab kahtlemata seisnema selles, et me ei väärtusta demokraatiat mitte lihtsalt kui otsustusprotseduuri: sellisel väärtustusel peab olema veel mingi põhjus. Mis põhjus see võiks olla? Konkreetse juhuna vaatleme 1994. aasta valimisi Lõuna-Aafrikas. Neid valimisi valimiste fakti ennast, mitte niivõrd nende tulemusi tähistati üle kogu maailma. Mustanahalistele lõuna-aafriklastele anti esmakordselt valimisõigus, kuid miks peeti seda nii märkimisväärseks? Kindlasti polnud tähistamise põhjuseks mitte üksnes usk, et nüüdsest koheldakse mustanahalisi lõuna-aafriklasi tõenäoliselt õiglasemalt kui seni, ehkki ka see annab muidugi alust rõõmustamiseks
lents 20 ⇐⇒ 30 j¨areldub lemmast 7.2. 7.3 Kompaktsus meetrilistes ruumides Laialt levinud topoloogilise ruumi erijuhuks on meetriline ruum. Meetrilised ruumid rahuldavad esimest loenduvuse ak- sioomi, sest iga punkti x u ¨mbruste loenduvaks baasiks on lahtiste kerade B(x; r) hulk, kus r muutub u ¨le ratsionaalarvu- de hulga. J¨argnevalt kirjeldatakse kompaktsed hulgad meetri- lises ruumis X meetrikaga d. Saadud tulemused kehtivad eri- juhuna ka ruumide R ja Rn jaoks. Lemma 7.4 Kui meetrilise ruumi X elementide jada {xn }n∈N koondub, siis iga > 0 korral leidub selline n0 ∈ N, et n, m ≥ n0 =⇒ d(xn , xm ) < . T˜oestus. Olgu x vaadeldava jada piirv¨a¨artus. Piirv¨a¨artuse definitsiooni kohaselt leidub iga > 0 jaoks selline n0 , et 7.3 Kompaktsus meetrilistes ruumides 77 n ≥ n0 =⇒ d(xn , x) < . 2 Siis
annaabi.ee 
