musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kirikuõpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmann oli juba varem kirjutanud juhuluulet ning nüüdne Flemingi mõttekaaslus innustas teda veelgi. Brockmann omandas kolme aastaga eesti keele niivõrd, et usaldas seda kasutada värsivormis. Tema eestikeelne looming ei ole küll ulatuslik, seeeest aga tähenduslik juhuluuletusega "Carmen Alexandrinum ad leges Opitij poëticas compositum", mis ilmus 1637. aastal, algab eesti kunstiline luulesõna. 17. sajandi kultuurielu Seoses nende kahe kultuurielus tähtsat rolli mänginud mehe juubeliga oli avatud näitus "Kirjanduselu Tallinnas 17. sajandil", mis andis väikese ülevaate nimetatud kahe poeedi, samuti nende sõprade ja kolleegide elust ja loomingust: 17. sajandi juhutrükiseid, näiteks 1635. aastal trükitud "P. Flemingi Gymnasium revaliense", kui ka
Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu. Vene vägede poolt hävitatud Tartu lugu kujutades on autor ilmselt arvestanud Jeruusalemma hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele.
Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu. Vene vägede poolt hävitatud Tartu lugu kujutades on autor ilmselt arvestanud Jeruusalemma hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele