muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G. Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9. Miks oleks kool äärepealt lõpetanud tegevuse peale põhjasõda? Hoones asus vene sõjavägi, taheti avada vene aadlipoiste koolina. 10. Põhjasõda katkestas koolis õppetöö, uuesti alustati õppetööd 1710. a. Mitme õpilasega alustati? - 3 õpilasega 11. 1725.a tuli õppekavasse uus õppeaine
Ladusas eesti keeles. Värsirida koosneb 12 v 13 silbist, vahel on paus: su õnnis on see mees, kes isa peale loodab. Brockman, sündinud 17. Sajandi alguses. Tuli siia 1634 - Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Tuli Saksamaalt sõjapakku, kolm aastat hiljem kirjutab pika ja ladusa eesti keelse pulmalaulu. Hämmastavalt ruttu oli õppinud ära eesti keele. Hiljem saab temast Kadrina kirikuõpetaja. Juhuluulet avaldati mõneleheliste trükitud lehtedena. Juhuluuletused pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi läbi aegade säilida. Käsikirjalisena poleks säilinud juhuluuletuste arv nii suur kui ta on täna. Juhuluuletuste eeskujuks oli Prantsuse kuninga õukond. Andis oma toredusega tooni, kujundas moe Euroopas. Louis XIV - päikesekuningas, armastas kauneid kunste. Prantsuse väikevürstid tahtsid olla ka nagu kuningad. Juhuluule taustaks on barokk kunstistiilina. Priiskav, külluslik, toretsev.
Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud. Juhuluule värsid maarahvani ei ulatunud, sakslaste seltskonnas olid aga suurustlemise viisiks. Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637. Brockmanni tollaegne eestikeelne luueharrastus sai eeskujuks toonastele värsimeistritele. Lamburiringi kuulus ka Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Salemann, ülistab eesti keelt ja arvab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Palju tugevaid juhuluule näited on aga anonüümsed ( pulmalaul "Armasz kallisz kuldene Wend" ja "Pulma Laul").
Seda püüti viljelda eri keeltes: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles. Nii et eesti keelgi oli pääsenud sakste pidusaalidesse. Idee oli uudne ja huvitav: kas ei võiks talupoegade ja teenijate kõnet lõbu pärast riimida ja eesti keele kõla värsimõõtude mängus perekondlikel sündmustel esitada. Nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel, aga ka matustel – mitmesugustel juhtudel – kõlama eestikeelsed värsid. Siit nimigi – juhuluuletused. Paraku ei ulatunud need „sakste“ pidusaalidest kaugemale ega jõudnud pärisrahva kuuldekaugusesse. 30 Omaette temaatilise osa moodustavad pulmalaulud ehk epitalaamionid (kr epithalamios), mis olid tuntud juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Seal oli kombeks noorpaari magamistoa akna taga vastavasisulisi laule laulda. Renessansist alates levisid pulmalaulud kõikjal Euroopas
annaabi.ee 
