moraalselt alla suruda (saksakeelse koolihariduse keelustamine jmt). Eestlased ja lätlased omakorda võõristasid ja vihkasid neid kui vallutajaid ja võõraid valitsejaid. Baltisakslaste jaoks olid äärmiselt tähtsad märksõnad mineviku austamine, viisakus, kokkuhoidmine, uhkus, aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse
teda veelgi enam. Nad liitusid lamburiseltsiga, kuhu kuulusid paljud õppejõud. Nad korraldasid loodussõite (piritale, kopli randa, lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne. Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis. Temal oli 45 teadaolevat luuletust kreeka, saksa ja ladina ja eesti keeles. Vormireeglid kohandas Martin Opitz ja Fleming tutvustas agaralt.
Georg Müller umbes 1570-1608 Esimestes jutustustes domineerib kibedus ja pessimism. Pärast seda tekib filosoofiline selginemine (sõnastab inimelu põhilised filosoofilised küsimused. Lõpp masendusmeeleolus, hääbuv ümbritsev maailm konfliktne ja traagiline. Käsu Hansu (18. Saj) kaebelaul ,,Oh mo vaene Tardo linn"(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema.
· Kas need kaks juhuluuletust paistavad maarahvale kättesaadavate olnud rahvalaulu ja kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte? Aga baltisaksa mitmekeelse juhuluule traditsioonis? Käsu Hansu luuletusel ei ole midagi ühist ei kenitlevate või frivoorsete pulmasalmikutega, koraaliliste matuselauludega ega õpetatud luule traditsioonide järgi loodud dedikatsioonilauludega. Nii ei ole ka alust käsitleda seda teost koos muulastest autorite juhuluulega (JL) Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Laul levis laialdaselt ka rahvasuus (variandid). Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal · Tema laul käsitleb Põhjasõja sündmusi 17041708 Tartu linnas. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. · Vene väed on karistus Jumala käest. Vrdl BR suhtumist, mis oli suht sama. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad F. W
annaabi.ee 
