Maastikuhooldus ja selle vajadus. Maastikuhoolduse olulisemad tegevused. Eesti maastike mitmekesisuse allikad. Erinevad lähenemised maastiku käsitlemisel: loodusmaastik ja kultuurmaastik. Millised tegurid muudavad maastikku. Maastikud ajas. Maastikumuutused. Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastike muutused maailmas ja Eestis. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis. Ruumilised protsessid maastiku muutumises. Maastiku muutused Eestis ja maailma. Võimalikud maastike stsenaariumid. Tänastes otsustes on “homsed” maastikud. Maastiku “tasandid”, maastikukihid, too näiteid. Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid 2 Maastikuökoloogia: maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Olemus:
Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon: · Kasvukoht keskkonnategurite suhteliselt püsivate omadustega kompleks · Kasvukohatüüp erinevates paikades korduvad ligikaudu sarnased keskkonnategurite kompleksid · Keskkonnategurid: mullastik, niiskusaste, rindelisus jmt. Olemuselt sünteetiline klassifikatsioon eirnevatel klassidel võivad juhttegurid olla erinevad (koosluse sturktuur, keskkonnatingimused jmt). Kõik niidud on rajatud tegelikult metsade asemele. 01.10 Sood. Kujunemine, liigitus ja levik Eestis. Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess soodustab edasist soostumist. Sootaimede surnud osade osaliselt lagunenud mass.
Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon: Kasvukoht – keskkonnategurite suhteliselt püsivate omadustega kompleks Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduvad ligikaudu sarnased keskkonnategurite kompleksid Keskkonnategurid: mullastik, niiskusaste, rindelisus jmt. Olemuselt sünteetiline klassifikatsioon – eirnevatel klassidel võivad juhttegurid olla erinevad (koosluse sturktuur, keskkonnatingimused jmt). Kõik niidud on rajatud tegelikult metsade asemele. 143. Eesti taimkatte tüpoloogiline ülevaade Metsa-, niidu-, soo-, kalju- ja liiviku-, magevee-, merevee-, kultuur- ja ruderaaltaimkond. Eesti metsataimkond: Metsataimkond hõlmab Eestis kõige suuremat ala (kokku 44,5–47%) ning see jaotatakse arumetsade, lammimetsade, soostuvate metsade, soometsade ja kõdusoometsade
annaabi.ee 
