Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"juhtsirged" - 5 õppematerjali

Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria konspekt
28
pdf

Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria konspekt

Keskpunkt punkt, mille suhtes on ellips sümmeetriline (Punkt O) Tipud Joone lõikepunkte sümmeetriateljega nimetatakse joone tipudeks. Ellipsi fookused Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F1, F2 ja sellise positiivse reaalarvu a, et a > c, kus 2c = |F1F2| ja |F1F2| on lõigu F1F2 pikkus. Punkte F1, F2 nimetatakse ellipsi fookusteks Ellipsi ekstsentrilisus Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu e = c/a (0 < e < 1). Eellipsi fokaalparameeter Ellipsi fokaalraadiused Ellipsi juhtsirged Sirgeid l1, l2, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on määratud võrranditega nimetatakse ellipsi juhtsirgeteks. Ellipsi teljed Ellipsil on neli tippu A, B, C, D. Lõigu AB pikkust nimetatakse ellipsi suuremaks teljeks, lõigu CD pikkust väiksemaks teljeks Ellipsi poolteljed lõigu OA pikkust suuremaks poolteljeks, lõigu OC pikkust väiksemaks poolteljeks 12

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
109 allalaadimist
Lineaaralgebra eksami kordamisküsimused vastused
26
docx

Lineaaralgebra eksami kordamisküsimused vastused

a b2 106. ellipsi fokaalparameeter-Ellipsi kõrgust fookuse kohal p= a 107. ellipsi fokaalraadiused- r1,r2 ellipsi mistahes punkti kaugusi fookuseni nimetame selle punkti fokaalraadiuseks 108. ellipsi juhtsirged-l1,l2 sirged mis on paralleeled y-kordinaatteljega ja on −a a määratud võrranditega x= x= e e 109. ellipsi teljed- suurem telg: lõigu AB pikkus. Väiksem telg: lõigu CD pikkus 110. ellipsi poolteljed-suurem pooltelg: lõigu OA pikkus. Väiksem pooltelg: lõigu OC pikkus. 111. Hüperbool- nim. kõigi selliste punktide X hulka tasandil, mille kauguste

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 1
133 allalaadimist
Algebra ja geomeetria kordamine
25
doc

Algebra ja geomeetria kordamine

a 0, nimetame joone kaldasümptoodiks. Hüperbooli kaldasümptoodid: b b l 1 : x2 = x1 l 1 : x2 = - x1 a a c Hüperbooli ekstsentrilisus ­ arv e= a Fokaalparameeter ­ Hüperbooli raadius fookuste kohal Fokaalraadius ­ Hüperbooli mistahes punkti kaugus fookusteni. ELLIPSI, HÜPERBOOLI JUHTSIRGED. a a Paralleelseid sirgeid l1 : x1 = - l2 : x1 = nimetatakse ellipsi e e (hüperbooli) juhtsirgeteks. Olgu tasandil fikseeritud sirge l ja temal mitteasuv punkt F. Olgu fikseeritud arv (0, 1) (1, ). Punktihulk on (0, 1) korral ellips ja (1, ) korral h¨uperbool. Saadud ellipsi või hüperbooli ekstsentrilisuseks on . Punktihulka

Matemaatika → Algebra ja geomeetria
66 allalaadimist
Maatriksid
48
pdf

Maatriksid

. . . . . . . . . . . . 184 VI. Ellips, h¨ ¨ uperbool ja parabool. Ulevaade teist j¨arku pindadest 24. Ellips . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 25. H¨uperbool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 26. Ellipsi ja h¨ uperbooli juhtsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 27. Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 28. ¨ Ulevaade teist j¨arku pindadest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 3 I. MAATRIKSID JA DETERMINANDID ~ 1. MAATRIKSI MOISTE

Matemaatika → Algebra ja geomeetria
59 allalaadimist
ALGEBRA JA GEOMEETRIA
96
pdf

ALGEBRA JA GEOMEETRIA

. . . . . . . . . . . . 184 VI. Ellips, h¨ ¨ uperbool ja parabool. Ulevaade teist j¨arku pindadest 24. Ellips . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 25. H¨uperbool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 26. Ellipsi ja h¨ uperbooli juhtsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 27. Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 28. ¨ Ulevaade teist j¨arku pindadest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 3 I. MAATRIKSID JA DETERMINANDID ˜ 1. MAATRIKSI MOISTE

Matemaatika → Algebra ja geomeetria
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun