Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes, kaitseaparaatides, jõupooljuht muundurites, teabe edastamisel, automaatjuhtimissüsteemide juhtseadmetes, sh mikrokontrollerites, vajatakse lülituste juhtimiseks sageli taktsignaali. Taktimpulsse ehk taktkellasignaale genereerivaid lülitusi nimetatakse taktgeneraatoriteks. Mis on loendusregister (counter) ? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid nimedega T1CON, TMR1H ja TMR1L ? Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra.
Tagasipeegeldunud impulss on sama polaarsusega, kuid väiksema amplituudiga. 6) liini, mille koormuseks on lainetakistusest väiksem takistus Tagasipeegeldunud impulss on väiksema amplituudiga ja vastaspolaarsusega Viitliinid On vajalikud signaalide hilistamiseks. 1. KASUTATAKSE: 1. konstantse viivitusega viitliine 2. muudetava 2. KASUTATAKSE: 1) impulsside formeerimisel 2) muundamisel 3) impulssgeneraatori juhtseadmetes 4) impulsside kodeerimisseadmetes 5) impulsside dekodeerimisel elektronarvutites 6) ossides VIITLIIN – lineaarne elektriline lülitus, mis on ette nähtud elektrilise signaali viivitamiseks liini parameetritega määratud ajavahemiku võrra. 3. KASUTATAKSE: 1) elektrilised viitliinid 12 Skeemitehnika. SS-98.
Peale loetletud automaatide on olemas veel mitmed spetsialiseeritud diskreetsed automaadid; neist tähtsam on mikroprogrammautomaat. Mikroprogrammautomaadi idee esitas M V Wilkes 1951. aastal. Ta võttis selle kasutusele universaalarvuti töö juhtimiseks. Kui tavaliselt arvuti ise juhib mingit protsessi, siis mikroprogrammautomaadi korral on tegemist automaadiga, mis juhib teist automaati, s. o arvutit ennast. Mikroprogrammjuhtimise põhimõtteid on rakendatud ka robotite ja tööpinkide juhtseadmetes. Abstraktse automaadi matemaatilise kirjeldamise tulemuseks võivad olla: 1) algoritmide graaf- ja plokkskeemid, 2) siirde-, väljundi- ja olekutabelid, 3) loogikavõrrandid, 4) auto- maatide loogilise sünteesi algoritmikeelne kirjeldus või mõni teine esitusviis. Algoritmi praktiliseks teostamiseks saab kasutada kahte peamist võimalust: algoritmi realiseerimist aparaadiks või programmiks. Esimesel juhul on tulemuseks seade, teisel juhul programm
1990. aastate teisel poolel on jätkunud jõupooljuhtmuundurite väga kiire arerrg. Esiteks, täiustatakse ja luuakse uusi pooĮūtlüliteid (transistore ja türistore) ning neist moodustatud jõupooĻuhtrnooduleid. Viimaseid on integreeritud juhtinris- ja kaitseahelate tõttu hakatud nimetama ka intelligentseteks pooĮuhtmooduliteks. Niisuguste rnooduļite väljaarendarrine on oluļiselt Įihtsustanud muundurite jõuosa projek1eerimist' Teiseks, pidevalt täiustatakse siņiaalitöötluses ja juhtseadmetes kasutatavaid mikropt'otsessoreid ning neil põhinevaid eriotstarbelisi kontrollereid, mida saab kasutada ka sagedusmuundurites. Tänu sellele muutub lihtsamaks ka sagedusmuundurite juhtosa riistvara projekteerinrine. Koļmandaks, viimasteļ aastatel on kõige kiirern areng toimtrnud muundurite tarkvara osas. Sagedusrnuundurite tooŲad konkur'eerivad omavahel peamisel tnuunduritele ornistatud funktsioonide paljususe. lrende kasutanrise käepärasuse ning nruundurite lrinna osas
annaabi.ee 
