Moodul täidab ühtlasi rõhureguleerimisklappide funktsiooni. Sele 14. Tagasilla I põlvkonna rõhureguleerimismoodul (allikas: WABCO) Sele 15. I põlvkonna tagasilla mooduli lõige (allikas: WABCO) Sisend: · 11 ja 12 I ja II haru õhupaakidest; · 13 suruõhk liiasusklapist EBSi rikke korral; · Pidurdusrõhu väärtus EBSi juhtseadmelt(CANsiini kaudu); · Tagarataste pöörlemiskiirus anduritelt. Väljund: · 21 vasakpoolne pidurikamber; · 22 parempoolne pidurikamber; · 23 liiasusklapi juhtimine. Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali
Käsitsi juhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajamiväljundilt mootori töö piiratud ajal. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. Käsitsi juhtimisel puudub täpne Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. Selles ülevaade, kas siirdeprotsessid kulgevad meile soovitud või mitte soovitud suunas. Erilise osa moodustav talitluses nim. mootori nimivõimsuseks sellist võimsust, mida mootor võib arendada teatud aja jooksul
tegemist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud (näiteks väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike vms.) ning tema sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega. Käsitsijuhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajami väljundilt juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. 1. Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende ülesande ja sõlmedevahelised seosed. Struktuuriskeemil kujutatakse ristkülikutena kõik põhilised süsteemi osad. Ristkülikus märgitakse sõlme nimetus, sõlme väljundfunktsiooni või selle ülekandefunktsioon. Struktuuriskeemidel näidatakse protsessi kulgemise suund nooltega. Struktuuriskeem on ajami projekteerimise esialgne aste, seda kasutatakse ajami üldise tööga tutvustamiseks. 2
Kaks välimist nukki (sekundaar) jagavad sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab rõhu all oleva õli juhtimist siis lukustus vabastatakse vedru toimel. Vabas olekus on kandvateks kaks äärmist nookurit. 10