Igal riigil on omad eelistused, mis valdkondadesse regulaarselt rohkem finantstoetust suunatakse. Need saavad ka suuremad arenguvõimalused ja eelistused ühiskonnas. Hannes Rumma sõnul ,,nii suurte summade jagamise puhul eristuvad huvid selgelt nii riikide vahel kui ka riikide sees," mis on loogiline, arvestades, et juba ajalooline taust ja geograafiline asend vormivad piirkondlikke erinevusi. Sellest lähtuvalt ei saa EL-is ühist eelarvet vastu võtta arvestades ainuüksi juhtriikide tahtega, vaid tuleb mõelda ka väiksematele maadele, kellel pole suurt häält, kuid kellel on omad vajadused. Targalt on tehtud nii, et lõplik otsus kujuneb välja alles peale mitmekordseid istungeid, sest sellisel juhul ei jää midagi tähtsat kahe silma vahele ning iga ettepanek kaalutakse hoolikalt läbi. See on kiiduväärt kogu Euroopa Liidule, sest demokraatlikumat lähenemist võimalike lahkarvamuste valutuks lahendamiseks pole võimalik saavutada.
Prognoositakse, et aastaks 2020 elektri hind, mis on toodetud tööstuselektrijaamades landeb 0,1 euroni, ja 0,15 euroni elektriks, mis on toodetud elumaja päikesepaneelidega. Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma Kui seni kehtisid päikeseenergia kohta väited, et sel moel toodetud elekter on ülikallis ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga. Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini. Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik
viis lõppkokkuvõttes kommunistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vahekorra ümbervaatamisele rahvusvahelisel areenil. Kommunistliku bloki krahhiga lõppes ka vastasseis lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vahel, mis oli vorminud rahvusvahelist julgeolekukliimat pea kogu 20. sajandi. Siiski oleks ekslik arvata, et sellega koos kadusid igasugused regionaalsed julgeolekuhuvid. Näiteks püsivad endiselt USA, Euroopa ning Aasia juhtriikide (Hiina, Jaapani) erimeelsused majandussuhtluse vallas. Kuigi NATO ei jaga Euroopat enam Idaks ja Lääneks, ei kiitnud Venemaa NATO laienemist sugugi tingimusteta heaks. Niisiis mängivad riigid maailma julgeoleku kujundamisel erinevat rolli. Suurriikide hulka arvatakse niisugused, kes vormivad globaalset poliitilist kliimat. Suurriikide ühendust tuntakse kui Suurt Seitsmikku ehk G-7-t (ingl Great Seven). G-7-sse kuuluvad Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA
Ungari Luksemburg Küpros % 0 10 20 30 40 50 60 Eesti Statistika 45 Innovatsioon 2010. aasta innovatsiooniuuringu (Community Innovation Survey) andmed näitasid, et Eesti kuulub jätkuvalt ettevõtete uuenduslikkuselt Euroopa Liidu juhtriikide hulka – seda nii uuenduslike ettevõtete osatähtsuse, inno- vatsioonikoostöö kui ka innovatsioonikulutuste ja müügitulu suhte järgi. Euroopa Liidu pingerida uuenduslike ettevõtete osatähtsuse järgi oli 2010. aastal järgmine: Saksamaa 79,3%, Luksemburg 68,1%, Belgia 60,9%, Portugal 60,3%, Rootsi 59,6%, Iirimaa 59,5% ja Eesti 56,8%. Võrreldes 2008. aastaga oli Eesti siiski sammukese taganenud – kuuendalt positsioonilt seitsmendaks.
annaabi.ee 
