toorikuid. Pressistantsid Pressidel vormstantsimisel on dünaamilised koormused tunduvalt väiksemad kui vasaratel stantsimisel. Seetõttu puudub massiivsete tervikstantside kasutamise vajadus. Kasutatakse koostatavaid stantse, mis koosnevad ülemisest ja alumisest vaoklotsist, mis monteeritakse juhtsammastega stantsi plokki. Stantsi plokk koosneb ülemisest (1) ja alumisest (2) plaadist, mis on omavahel ühendatud juhtsammaste (3) ja juhtpukside (4) kaudu. Komplekt vaoklotse (5) tehakse iga vao jaoks eraldi. Vaoklotsid toetuvad plaadile (1) ja (2) kulumist vähendavatele alusplaatidele (6) ning kinnitatakse liistudega (7). Vaoklotside komplekte stantsi plokis asendades saab stantsi kiirelt häälestada ühelt tootelt teisele. Külmvormstantsimine (külmvormpressimine ja külmjämendamine) Arvuliselt suurim hulk tooteid valmistatakse külmvormstantsimisega temperatuuridel allpool rekristallisatsioonitemperatuuri
Vedrusummutussüsteemi aluseks on kaarvedrud. Need on kinnitatud vedrukanali sees olevatesse juhtpuksidesse ja nende ülesanne on toimida ,,ideaalsete" väändevibratsiooni summutitena minimaalsete kuludega. · Kahemassilise hooratta integreeritud vedrusummutus absorbeerib vibratsiooni peaaegu täielikult. Tulemuseks on seega hea vibratsiooni isoleerimine. Juhtpuksid tagavad optimaalse juhtimise ja määrimise ning vähendavad sellega kaarvedrude ja juhtpukside vahelist hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus
näiteks tõstukite kasutamist. Tuleb jälgida ka vedelike n bensiin ja õli mitte sattumist silma ja nahale . samas tuleb jälgida ka kõiki tuleohutus nõudeid. Ja mitte teostada remonttõid mootori töötamisel. 34.miks mootor ei arenda täisvõimsust. Õhufiltri ummistumine, vead toitesüsteemis(madal kütuse surve), vead süütesüsteemis(vigane küünal, küünla juhe, jagaja kaas), ülekuumenemine, mootori vändasüsteemi rike. 35.klapide pesade ja juhtpukside kontroll ja remont. 4 küsimus !!!!!!!!!!! 36.õhu lekked sissepritse süsteemis ja nende kõrvaldamine põhiliseks veaks on sissepritse süsteemi kummivoolikute purunemine kas siis vanadusest või õli sattumisest süsteemi näiteks läbi karteri tuulutuse. Liiigse õhu sattumine süsteemi ongi enamasti läbi karteri tuulutuse purunenud voolikute . neid voolikuid enam remontida ei saa enamasti nad vahetatakse . 37.klapi paisumispilu reguleerimine , hüdrotõukurite kontroll
Kui amortisaatorid on korras, tõu- kulumine. Täpsemalt saab ketirataste asetust kontrollida seb sõiduk pärast viimast vajutamist üles, vajub seejärel niidi või joonlauaga, mis asetatakse vastu rattakülgi. Niit veidi ning jääb siis paigale. Ebatihe amortisaator on väljast või joonlaud peab liibuma vastu rataste külgi ilma valgus- õline. pilüta. Esihargi õõtsotsakute loks vihjab nende juhtpukside Ketilukk läheb lahti, kui ta kinnine ots ei ole keti liiku- kulumisele. Sel juhul on sõidu ajal esihargis kuulda klop- mise suunas. Luku lahtivõtmist-sulgemist selgitab joon. 150. pirnist ja pidurdamisel kalduvad õõtsotsakud tahapoole. Järske tõukeid teekonaruste ületamisel võib põhjustada
annaabi.ee 
