Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse? Õli sattumist põlemiskambrisse välditakse klapisääre tihenditega. 9 Klapi eskiis ja klapi osad Joonis 1. Klapi osad Joonis 2. Klapp 1- Klapisäär, 2- klapilukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine (naatriumtäidis), 5- klapipea ehk taldrik. Joonis 3. Klapi tööpind Klapi juhtpuksi ülesanne on fikseerida klapi suund liikumisel. Juhtpuksid valmistatakse pronksist. 10 VÄNTMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Töövahendid 1. Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual)
1 pihusti 2 sisse – väljalaskeklapid 3 indikaatorkraan 4 käivitusklapp 5 jahutussärk 6 silindrikaanele kinnitatakse nookurid, jahutusvedeliku valjavoolu torud jne silindrikaas koosneb leegipõhi üleminepõhi külgseinad (4) silindrikaande pressitakse sisse klapide jaoks klapi juhtpuksid ja klapipesad (lõtk klapisääre ja juhtpuksi vahel on δ = 0,1 mm. Ülemisele põhjale kinni – tatakse tikkpoltidega nookuripukid Katlakivi seisukorra kontrollimiseks on silindrikaas varustatud kas kontroll – luukide või kontrollkorkidga Mõnikord jahutussärk jaotatakse 2- ks kambriks: alumine ja ülemine; selle tulemusel suureneb jahutusvedeliku voolukiirus ja seega paraneb jahutus Jahutusvedelik juhitakse silindrisärgist silindripeasse läbi spetsiaalsete stussidest,
4. anum, kuhu suunatakse pihustatav kütus. Kontrollimine: 1. Nõelklapi tiheduse kontrollimiseks monteeritakse pihusti kontrollstendi pumbatakse rõhk üles ja jäetakse surve alla, ning vaadatakse kas nõelklapp laseb kütust läbi või ei lase. Jälgitakse pihusti otsikut, sinna ei tohi tekkida tilka (tilga teke näitab, et pihusti „kuseb“) Kütuse väljaimbumisel tuleb pihusti otsik (nõelklapp) välja vahetada 2. Nõelklapi silindrilise osa ja nõela–juhtpuksi vahelist leketkontroll. Kontroll toimub sarnaselt eelnevaga, kuid siin mõõdetakse aega mille jooksul rõhk pihustis langeb 50 kg/cm². Uutel pihustitel ei tohi see aeg olla lühem, kui 15 sek. Ja töötanud pihustitel vähemalt 5 sek. Peale kontrolli tulub pihustid komplekteerida sarnaste näitajaid omavate nõelklappidega. 3. Pihustuskvaliteedi ja pihusti avanemisrõhu kontrolli. Kontrolliks asetatakse pihusti stendi pumbatakse paar korda läbi. Seejärel
annaabi.ee 
