lükkelatt ning sea saeketas õige nurga alla (2). Kui tahad sirget otsa kaldu saagida, kalluta ainult saagi (3). Paljudes projektides on vaja mitut ühesugust detaili. Selle asemel, et neid kõiki ükshaaval märkida ja saagida, kinnitatakse lükkelati külge piiraja, mille vastu toetades saab kiiresti ja täpselt ühepikkusi detaile saagida Ühepikkuste juppide mahasaagimine Tõenäoliselt tekib kiusatus kasutada ärasaetava osa pikkuse määramisel juhtpinnana pikisaagimise juhtlatti. Kuid saetud detail võib juhtlati ja saeketta vahele kinni kiiluda ning saagija suunas tagasi viskuda. Õigem on kinnitada juhtlati külge piirajaks klots, mis määrab detaili pikkuse enne saagimise alustamist, kuid hoiab ära kinnikiilumise saagides. Tööd alustades lükka detaili ots vastu klotsi ning sae õige pikkusega jupp
112. Nimetage kõik teist järku joonpinnad Elliptiline silinder hüperboolne silinder paraboolne silinder elliptiline koonus ühekatteline hüperboloid hüperboolne paraboloid 113. Kuidas tekib harilik (kald)kruvipind? Normaalkruvipind t e k i b t e l j e r i s t l õ i k a j a k r u v i j o o n e l i s e l l i i k u m i s e l . Ta kuulub ühtlasi joonpindade klassi konoidide rühma, sest telgsirget ja kruvijoont võib vaadelda juhtjoontena, telje risttasandit aga juhtpinnana Kaldkruvipind t e k i b t e l j e k a l d l õ i k a j a k r u v i j o o n e l i s e l l i i k u m i s e l 114. Kuidas tekib tsükliline pind Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 115. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus?
Uldisteteist jirku pindade loetelus on taoliste seoste Normaalkruvipind tekib telje ristl6ikaja kruvijoonelisel liikumisel.Ta kuulub 0htlasi niitamisekskasutatudjdrgmistmdrgistust: joonpindadeklassi konoidideruhma, sest x on ilhtlasijoonpind, st tekibsirgjoone telgsirget ja kruvijoont voib vaadelda liikumisel; juhtjoontena, telje risttasandit aga juhtpinnana O esinebka pO6rdpinnaline vorm. [oon. 5.11,a). Normaalkruvipinna rakenduse- a) elliptilinesilinder@; na v6iks nimetadaruutkeeret,s.o. keha, mis tekibruudukruvijoonelisel liikumisel,kui ruudu b) huperboolne silinderx; kaksk0lgeon teljeristl6ikajad (joon.5.11,b),