Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesande...
. . 24) Nõukogude Liit ei olnud demokraatlik riik, sest 1) Võim kuulus ühele parteile(NLKP)…………. , 2) Ülemnõukogu valimised polnud vabad…………………………………………………….. ja 3) „teisitimõtlejaid“ represseriti, kiusati jne…………………….. . 25) Euroopa Liit loodi selleks, et …ühesuguste väärtushinnangutega riigid saaksid edendada poliitilist ja majanduslikku koostööd.Kaupade,teenuste,isikute,kapitali vaba liikumine. 26) Euroopa Liidu juhtorganitest oskan nimetada EL Nõukogu…………….. , ……Euroopa Komisjon………….……. ja ……Euroopa Ülemkogu……………………… 27) Euroopa Liidus on praegu …28… liikmesriiki. 28) Euroopa Liitu kuulumine on Eestile kasulik sellepärast, et 1)Eesti saab kasu EL rahastamisest(teedeehitus,teadus)… , 2)EL institutsioonide töö kajastub meie riigi kehtivates seadustes……….. ja 3) ühtlustatud nõuded
12. Mida tead Stalini isikust ja poliitilisest karjäärist. Millal ja kuidas kujunes välja Stalini ainuvõim? Mis oli Stalini isikukultus? Mida kujutasid endast industrialiseerimine ja kollektiviseerimine? Mida nendega saavutati? Mis oli GULAG? Rahvus – grusiin, sündis Gruusias Gori linnas Haridus – õigeusu seminar, lõpetamata Elukutseline riigikukutaja, revolutsionäär Ainuvõim kujunes välja 1920. – 1930. aastatel: *Poliitiliste konkurentide kõrvaldamine riigi juhtorganitest *Stalinile ustavate isikute paigutamine võtmepositsioonidele riigis *Mitmete tuntud isikute saladuslik surm Stalini isikukultus: Stalinist sai ilmeksimatu ja saladuslik suur juht, keda ülistati, tsiteeriti, kardeti. Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Industrialiseerimine: *Eraettevõtluse piiramine *Rasketööstuse eelistamine *Vangide töö kasutamine *Majanduse planeerimine
Arusaam, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda vaja seda tugevdada tuleb relvastuda ja majandus täielikult riigi kontrollile allutada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kultuurirevolutsioon. Küsimus, kuidas seda teha? Partei ühtsuse põhimõte: kes pole enamuse poolt, see on vastu. Enamus toetas Stalinit. Stalini ainuvõimu kujunemine 1920.aa lõpus - 1930.aa Poliitiliste konkurentide kõrvaldamine riigi juhtorganitest 1924 -1929. (kompartei poliitbüroo, keskkomitee, NSVL valitsus) Trotski riigist väljasaatmine (1929), teiste liidrite arvamuste hukkamõistmine partei kongressidel (Zinovjev, Buhharin) ja ametitest tagandamine. Stalinile ustavate isikute (nt Molotov sai NSVL peaministriks) paigutamine võtmepositsioonidele riigis. Leningradi parteijuhi Kirovi (Stalini konkurent parteijuhi kohale) saladuslik tapmine 1934. a.
1 - eesmärgi muutmine, milleks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuse tühisuse ja kehtetuse alused on sarnased äriühingutest kapitaliühingutele. Juhatus on esindus- ja juhtorganiks (MTÜS § 26). Esindusfunktsioonide teostamiseks piiratud ulatuses võib moodustada põhikirjaga ka teisi organeid (MTÜS § 31). Juhatuse esindusõigust on võimalik erinevalt äriühingute juhtorganitest piirata täiendavalt (MTÜS § 27 lg 7- kinnis- ja registreeritud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigustega koormamine lubatud üksnes üldkoosoleku otsusega). 13.5. Lõpetamine Lõpetamise osas põhimõttelist laadi erinevused võrreldes äriühingutega puuduvad (MTÜS § 37-54). MTÜ võib ühineda üksnes teise MTÜ-ga või jaguneda üksnes MTÜ-deks (MTÜS § 56 -74). 14. SIHTASUTUS 14.1. Mõiste Sihtasutuse (SA) tunnused on: 1
annaabi.ee 
