altarilgi. Kuningas tuli viisakalt tervitama saabunuid ja küsis mis on neil probleemiks. Ja preester palus kunigalt abi et ta aitaks muuta oma riik taas elujõuliseks, kuna praegu näeb see välja nagu kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima. Ja preester lahkus koos noortega. Nurga tagant tuli koor kellel oli sama küsimus ja palusid et neile tuleksid jumalad appi zeus- isa oma välgunooltega Lykeios oma vibu ja nooltega Artemis oma tulega . Ja oidipus andis sama nõu ka koorile otsida üles roimar. Tapjaks olnud mingi rändur arvas koor, Ntukese aja pärast tuli oidipuse juurde ka
Kahjuks on seda lihtsam öelda kui teha ja definitsioon venib lehekülgede pikkuseks kirjelduseks. E.F. Martina (2004) on vastavat teemat puudutavas 24. alapeatükis andnud ka lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis toob kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile, koos vähenenud huviga ümbritseva vastu. Hüpnoosi kasutamine võib olla mõnikord näidustatud, otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimiseks. Ohuna on samas tõepäraste ja tugevate valemälestuste genereerimine. Kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja kaugeltki mitte kergesti arhiivist leitavad, pole sobivaks vahendiks kuriteos kahtlustatava hüpnotiseerimine. Selline käsitlemine võib tekitada probleeme kohtuprotsessis ning uuritavate psüühilises stabiilsuses (H. Lauerma, 2002). Värsked uuringutulemused lükkavad samas ümber väited nagu lisaks hüpnoos uusi mälupilte,
4. Kohtulik hüpnoos Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004) on seda teemat puudutades andnud hüpnoosile lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis tööb kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile, koos vähema huviga ümbritseva vastu. Kohtulikust hüpnoosist on ainult teatud olukordades abi. Näiteks otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimisel. Suureks ohuks hüpnoosi kasutamisel on valemälu sündroom, kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja raskesti leitavad (H. Lainjärv, 2011). Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon hoiatas 1985. aastal, et ,, hüpnoosi ajal saadud meenutused võivad hõlmata väjamäeldisi ja pseudomälestusi ning pole mitte ainult piisavalt täpsed, vaid tegelikult ka vähem usaldusväärsed kui mittehüpnootilised mälestused"
Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004: 579-600) on seda teemat puudutades andnud hüpnoosile lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis toob kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile vähema huviga ümbritseva vastu. Kohtulikust hüpnoosist on ainult teatud olukordades abi, näiteks otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimisel. Suureks ohuks hüpnoosi kasutamisel on valemälu sündroom, kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja raskesti leitavad (Lainjärv 2011: 7). Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon hoiatas 1985. aastal, et „Hüpnoosi ajal saadud meenutused võivad hõlmata väljamõeldisi ja pseudomälestusi ning pole mitte ainult piisavalt täpsed, vaid tegelikult ka vähem usaldusväärsed kui mittehüpnootilised mälestused“.