ja sagedusest · Esmaabi 7. loeng 19. slaid · Sammupinge ,,sammu kaugusel" asuvate maapinnapunktide vahelised pinge erinevused. Ilmneb pingestatud kehade ümbruses. Mida suurem on punktide vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. · Nõuanded 1. Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit 2. Elektriseadme häire korral reageerige koheselt 3. Pange pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid 4. Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet 5. Niiskes ruumis olge elektritarvetega iseäranis ettevaatlik 6. Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni
ja sagedusest Esmaabi – 7. loeng 19. slaid Sammupinge – „sammu kaugusel“ asuvate maapinnapunktide vahelised pinge erinevused. Ilmneb pingestatud kehade ümbruses. Mida suurem on punktide vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Nõuanded – 1. Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit 2. Elektriseadme häire korral reageerige koheselt 3. Pange pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid 4. Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet 5. Niiskes ruumis olge elektritarvetega iseäranis ettevaatlik 6. Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni 7
Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m. Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk
haljasvööndeid, põllu-ja kultuurimaid läbivatele õhuliinidele kehtiva korra. EEE § 2.5.106 p 2 kohaselt peab kõigi radiaalsete 220 kV või madalama pingega liinide puhul, mis on tarbijate ainsaks toiteallikaks rajatud siht olema vähemalt äärmiste liinijuhtmete vaheline kaugus pluss metsa keskmine kõrgus kummalegi poole äärmist liinijuhet. Samuti kohustab nimetatud punkt liini ääres kasvavad üksikud puud või puuderühmad, mille kõrgus on suurem nende rõhtkaugusest liini juhtmeni, maha võtma." Konkurentsiamet leiab samuti, et liinitrasside olukord (kogu Eestis) tuleb viia vastavusse eeskirjadega. Esmajärjekorras tuleb puhastada kõikide liinide, mis on tarbijate ainsaks toiteallikaks, trassid ulatuses, mis välistab puude kukkumise liinidele. Juhul kui esineb kohti, kus ei ole võimalik sätestatud nõudeid täita, siis need kohad ja nende liinide ulatus määratleda ning kavandada
annaabi.ee 
