Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''.,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. 1872 . aastal avaldas ta oma kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk".
"Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"), "Kaugelt koju tulles" jne. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Teises luulekogus , mis kandis nimetust "Emmajõe öpik" mis ilmus aastal 1867, olid järgmised luuletused: "Sind surmani", "Mu isamaa, nad olid matnud", "Mu isamaa on minu arm", "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Emasüda", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Hilisem luule ilmus ajalehtedes, kalendreis ja mujal. Kesksel kohal on olnud rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 1870 hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946
tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab veel loodusluulet, armastusluulet (viimane on romantilisele luulele omaselt enamasti traagilise varjundiga). See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. (Veel luuletusi: "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek".) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad
enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab veel loodusluulet, armastusluulet (viimane on romantilisele luulele omaselt enamasti traagilise varjundiga). See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. (Veel luuletusi: "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek".) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale
annaabi.ee 
