18601870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid
" 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine,
Vene õigeusu kirik oli üks parimaid näiteid riigi võimu all olevast kirikust. Peeter Esimese kirikureformid 18. sajandil kaotasid ära patriarhide võimu õigeusu kirikute üle Venemaal, asemele pani ta kirikuid valitsema Pühima Valitseva Sinodi, kelle liikmeid valis otseselt Vene keisrivõim.Vene kirik osales aktiivselt venestamisprogrammides, kirikut süüdistati ka antisemitismis, mis ei ole tegelikkuses kinnitust leidnud. Üks olulisemaid juhtkujusid 19, sajandi vene kirikuelus oli Moskva metropoliit Filaret. Filareti ajal kiusati taga vanausulisi, samas oli ta üks vene talupoegade pärisorjusest vabastamise reformi autoreid. Tema juhtimisel tõlgiti Piibel vene keelde, kuna kirikuslaavi keel ei olnud keskmisele vene inimesele arusaadav. Vatikani esimene kirikukogu toimus aastatel 1869 1870. Püüti tegelda ühiskonnas pead tõstvate nähtustega nagu ratsionalism, liberalism ja materialism. Lahendusena