Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid,
§ 42. ELUOLU JA KULTUUR 1. Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi
okt 1905 ilmus Peterburis tsaari manifest, millega anti rahvale kodanliku vabaduse ja kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Novembris asutas J. Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Lõhenenud Eesti sotsiaaldemokraadid moodustasid(osa neist) Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mille üks juhte oli Peeter Speek. VSDTP'sse jäänute tsentristide- juhtkujudeks olid sellal Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann. Sellisel äreval olukorral hakkasid baltisaksa rüütelkonnad otsima kompromisseivõimalusi eestlastega, kuid eestlased nõudsid rohkem, kui baltisaksad pakkuda suutsid. 27-29.nov toimus J.Tõnissoni eestvedamisel Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek. Kokku tuli umbes 800 inimest, vastupidiselt J.Tõnissoni plaanidele, valiti radikaalidest liikmete poolt koosoleku juhatajaks Jaan Teemant. Koosolek jagunes