tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena. 2. Mis on juhtkude? Mis on juhtkimbud? Mis on nende ülesanded taimes? Juurt ümbritseb kattekude. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Juhtkimbud asuvad kesksilindris kas ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised) või korrapäratult laialipillatuna (üheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. 3
külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksotermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu.
juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele);
sõnajalgtaimed kitsalt (ja ositaimed), neile vastandub monfüleetiline rühm seemnetaimed. /.../ 23/11/09 /.../Gametofüütjas sporofüüt. Kõrgemate taimede puhul on jälgitav kaks elujärku: gametfüüt ja sporofüüt. Gametofüüt on see kes toodab sugurakke (on haploidne). Sporfüüt on diploidne. Sellest, kas on haploidne või diploidne kromosoomide valim tuleneb see, et arenev taim omab kas ainult nõrgalt välja kujunenud juhtkudet või on juhtkoes selgelt puidu- ja niineosa. Juured on omased ainult sporofüüdile, gametofüüdil pole juuri. Gametofüüdil on varrel risoidid, sporofüüdil analoogilised juurekarvad. Gametofüütidel on kuivakindlus passiivne (vett ei ole, siis kuivab ja tärkab, kui vett saab), kui üldse; sporofüütidel aktiivne (taim võitleb kuivamise vastu; õhulõhed, kattekoed, juured jms). gametofüüdil lehti ei ole või on väikesed ja lihtsad. Sporfüüdil võivad olla igasuguseid lehti
annaabi.ee 
