Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto
Seega, usun, et antud proovi puhul võib valepositiivsete proovide andmine osutada tunduvalt sagedamaks, kui ükskõik millise teise dopinguproovi puhul ja seda oleks tingimata vaja muuta. Usun, et suurem osa eestlastest on rohkemal või vähemal määral kursis Andrus Veerpalu dopingu(?) juhtumiga. Isegi ühes maailma populaarseimas netiportaalis facebook avaldati meie endisele tippsuusatajale ning kahekordsele olümpiavõitjale toetust juhtkirjaga ,,Usume Andrus Veerpalu". Veerpalu andis 2011 aasta jaanuaris positiivseks osutunud dopinguproovi, milles osutus kasvuhormooni tase veres lubatust suuremaks. Veerpalu meeskond on küll tõestanud, et mehel on ülivõimas treeningujärgne kasvuhormooni tase (kui teistel suusatajatel tõstab treeningjärgne kasvuhormooni tase umbes kümnekordseks, siis Veerpalul lausa sajakordseks), kuid sellest süüdistuse tagasilükkamiseks ei piisa. Tavatingimustes langeb
kommentaarid. Tekstitüübina kasutab uudis põhiliselt narratiivi ehk jutustust, seega tegeleb sündmuste edastamisega, arvamuskirjutis aga kasutab põhiliselt argumenteerimist, st tegeleb väite, seisukoha põhjendamisega (Aava ja Salumäe). See kirjeldus klapib hästi ka Kadri Kasaku arvamuslooga, mille näol on tegu eelkõige kolumniga, kuigi kolumn eeldaks teatavad regulaarsust. Kommentaariks seda nimetada ei saa, kuna kommentaar on tavaliselt lühem. Samuti pole tegu juhtkirjaga, sest „kolumnid erinevad juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et nad esitavad autori isiklikku arvamust, seetõttu on nad alati allkirjastatud.“ Seega nimetagem seda lihtsalt arvamuslooks. Kuigi uudise narratiivsuse suhtes võib raamatu autoritega vaielda, sest uudise eesmärk ei tohiks olla niivõrd narratiivi loomine, kuivõrd sündmuste võimalikult täpne ja objektiivne kajastamine (mis võib narratiivsuse asemel eklektiline olla), võib raamatu autoritega nõustuda
annaabi.ee 
