partnerfirma või allhankija ab IT Personalijuhtimine 4 Arendusfaasis - võimalikud ohud: · Tippjuht usaldab arendustegevuse juhtimise liiga kergekäeliselt Spetsialisti hooleks ja kaotab ise kontrolli IT valdkonnas toimuva üle · Ettevõte võtab tööle IT juhi, kelle ülesanne on toetada Tippjuhti IT arendusprojektide elluviimisel ja juhtida spetsialiste infosüsteemi ülalpidamisel. IT juhi rolliks on olla "spetsialistide juht" mitte "juhtivspetsialist". IT Personalijuhtimine 5 Strateegiafaasis töökorraldus · Tippjuhi olulisimaks tegevuslõiguks IT valdkonnas muutub IT strateegiline juhtimine. · Tuleb kaaluda, kas: võtta IT juhi/strateegi kõrvale tööle IT juht/tehnoloog, kelle hooleks jääks infosüsteemi ülalpidamise juhtimine osta infosüsteemi ülalpidamise ja ka selle juhtimise teenust IT partnerfirmalt. IT Personalijuhtimine 6
objektiivselt hinnata, kas Eesti Vabariik on suuteline neid kulud hüvitama või mitte. Tuginedes lõputöö teoreetilises osas antud ülevaatele naaberriikide praktikast ning Päästeameti kehtestatud regulatsioonile, koostas autor kahele sihtgrupile küsimustikud. I sihtgrupi osalejad on meeskonnavanemad, rühmapealikud, operatiivkorrapidajad ja II sihtgrupi osalejad on valmisoleku büroo juhataja, pealikud ja peaspetsialistid, kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialist, välisriikide eksperdid. Autor valis I sihtgrupi selle põhjusel, et nemad on päästeametnikud, kes sündmuskohal operatiivkaarte suurema tõenäolisusega kasutavad. II sihtgrupis on ametnikud, kes kooskõlastavad operatiivkaarte ja kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialistid, kes oskavad näidata, mis lisaandmeid peab ära kaardistama ohtlikke ettevõttete kohta. I sihtgrupi küsimistuku (vt Lisa 4) ja II sihgrupi küsimustiku (vt Lisa 5) abil
on kirjeldada metsi ja selle muutusi ning anda ülevaade raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. Allikas: Välitööd – metoodika ja praktika. Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017).
annaabi.ee 
