Sellega jõutakse järeldusele et otsustavaks on ettevõtte oskus tegutseda yhel v teisel alal parimal viisil. TOOTMINE TEENINDUSES JA TEENINDUS TOOTMISES Süvanevates konkurentsi tingimustes jälgivad ev-d yhapingsamalt konkurentide tegevust, selleks etneilt ylevõtta parim lisaksjálgitakse mitteyksnes konkurente vaid koguturgu sest ka teistest valdkondadest võib midagi positiivsetnrakendadanmõnes muus valdkonnas. Seega tekib nii juhtimismeetodite kui ka juhtimistehnikate kopeerimist. Asi on jõudnud nii nkaugele ete tootmisettevõtted on ylevõtnud teenindusettevõtete kogemusi ja ka vastupidi. Teenindus ettevõtte eesmärgiks on kujundada võimalikult kiired tööprotsessid tehes seejuures võimalikult vähem kulutusi teenindusettevøtted eristuvad tootmisestbjärgmised asjad: 1) teeninduse protsessid ei ole sageli kombatavad 2) sama tööprotsess ei tähenda alati sama tegevuste järjekorda. 3) yhel töótajal on sageli käsil mitunerinevas staadiumis tööd
kiiresti omandada. Nõuded erialasele kvalifikatsioonile hõlmavad teadmisi ja kogemusi, mis lähtuvad projektülesandest (olenevalt projektist erinevad valdkonnad nt. ehitus, informaatika jne.). Erialased teadmised ja oskused ei pea olema väga sügavad, kuid projektijuht peab siiski valdama antud valdkonna põhitõdesid. Projektijuht peab tundma kaasaegseid juhtimismeetodeid ja omama teatud juhtimiskogemust. Olulised on teadmised ja oskused juhtimispsühholoogia, juhtimistehnikate, juhtimisvahendite ja juhtimismudelite vallast. Projektijuht määrab juhtimisstiili projektigrupis. Projektijuhi juhtimisstiili peaksid iseloomustama eelkõige järgmised põhimõtted: kõige keskpunktis on inimene; valitsevaks on avatud uste põhimõte - projektis osalejatel peab olema igal ajal võimalik rääkida projektijuhiga; ei ole ette antud info liikumise teid - kogu informatsioon edastatakse otse;
MTÜ-dele ja erasektorile. Eesmärgiks oli kulude kokkuhoid, mis pidi tulema konkurentsi toimimisest. (Peters, 2001, p. 151) Oluline oli saavutada ressursside maksimaalne kasutus ja efektiivsus. NPM-i iseloomustab kindla joone puudumine avaliku sektori teenistujate ja poliitukute vahel. Vajalik on integratsioon erinevate tasandite vahel, sest poliitika ellu viimine ei toimi ülevalt alla. (Gitelson jt, 1996, lk. 286) Uus avalik haldus tähendab ennekõike erasektori juhtimistehnikate ülekandmist ja konkurentsi tekitamist era- ja avaliku sektori vahel. Kõige olulisem on paljude kohustuste edasi delegeerimine kohaliku tasandi juhtidele. 20. sajandi lõpul innustus toonane vabariiklasest president Bush levinud ideest, mille eesmärgiks oli muuta bürokraatiat efektiivsemaks selle uuendamise läbi. Eesmärgiks oli n-ö valitsuse täielik ümbersünnipoliitika ehk uus avalik valitsemine (New Public Governance). (Pollitt & Bouckaert, 2000. p. 9) New Public Governance (NPG)