tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast.
seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine 3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3. Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast.
olemasolevate täiustamisel. 18 Auditi objekt ja ulatus ning planeerimist mõjutavad asjaolud Et tagada asutuse või mõne tema üksuse eesmärkide saavutamine, vajab asutuse juht infot kõikidest teguritest, mis võivad mõjutada eesmärkideni jõudmist, et reageerida nendele kas otsuste või tegevustega, mis on kooskõlas tema juhtimistasandiga. Seetõttu on auditi planeerimisel oluline määratleda selle ulatus, lähtudes asutusest kui tervikust, või selle üksusi mõjutavatest teguritest. Põhitähelepanu pööratakse asutuse- või üksusesisestele protsessidele, nende mõjudele, kuid ei saa jätta arvestamata ka kaudseid tegureid, mis võivad ohustada kas asutuse või selle struktuuri eesmärkide saavutamist. Välistatud ei ole ka välismõjurite
arvesse, ignoreeritakse või kriitikuid karistatakse? · kui avatud on tippjuhtkond töötajatega suheldes? Kas suhtlemine on formaalne (kord aastas toimuv infopäev töötajatele) või suheldakse iga päev (kontoris, kohvinurgas ja telefoni teel)? · kuidas lahendatakse probleemseid olukordi? Kas juhtkonna reaktsioon eksimuste, konfliktide ja valeotsuste korral on töötajate arvates õiglane ning lähtub ettevõtte väärtustest? Kui tegemist on mitme juhtimistasandiga ettevõttega, on hea sisekliima loomisel kaalukeeleks keskastme juht. Kui keskastme juht sisesuhtlusesse ei panusta, kaugeneb juhtkonna otsustest või ignoreerib töötajatelt saadud tagasisidet, on sisekommunikatsioon läbi kukkunud. Sellise organisatsiooni sisekliima halveneb ja töötajate motivatsioon väheneb ka siis, kui ettevõtte tippjuhtkond mõistab sisekommunikatsiooni tähtsust ning töötajad on innukad organisatsiooni käekäigus kaasa rääkima.
annaabi.ee 
