Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida olukord, et juht langetab informatsiooni puuduse tõttu vale otsuse
teadlikust iseendast. Seda tehes kasvab paratamatult ka inimese enesekindlus ja vastutus, mis on kindlasti väga vajalikud individuaalse arengu edendamiseks. Mentorluses aga vastupidiselt coaching’ule ei toimu inimesel areng nii iseseisvalt. Peamine eesmärk on mentorluses hoopiski jagada teiste kogutud kogemusi. Enesekindlus, teadlikus ja vastutus jäävad tahaplaanile. (Ülavere 2012) 4.2. Arengu eelduse erinevus Arengu eeldused on samuti kahel juhtimisstiilil vägagi erinevad. Coaching’us lähtutakse eeldusest, et kui inimene on tegelenud probleemiga iseseisvalt ja leidnud ise lahenduse, koostanud tegevusplaani, siis ta õpib uusi tegevusi tegema kiiremini ja tulemuslikumalt. (Ülavere 2012) Mentorluse arengu eelduseks on teiste inimeste kogutud kogemused ja teadmised ning nende põhjal ise katsetamine. See näeb välja umbes nii, et keegi on eelnevalt teinud, õppinud või kogenud sarnast olukorda ja see isik jagab oma kogemusi teistega
Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni asutuse asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatuseks. Autokraatlikku stiili peetakse tavaliselt halvaks mida võib nimetada diktatuuriks. Selline juht naudib oma võimu ja selle kasutamisõigusi. Enamik alluvatest ei soovi sellist stiili, sest see põhjustab hirmu- ja nurjumistunnet. Teisitimõtlejatel pole sellises asutuses kohta, neil tuleb harjuda või lahkuda. Autokraatlikul juhtimisstiilil on ka häid külgi see võimaldab: · Kiiresti otsustada eriti kriisiolukorras, · Kasutada vähekompetentseid alluvaid · Tänu tööülesannete täpsele määratlusele tunda alluvatel end kindlamana. Ka igapäevase ja konveiertöö puhul ei õigusta end täielikult autokraatlik stiil, vaid selle pehmem vorm- heatahtlik autokraatia, mida iseloomustab alluvatega arvestamine mitmesuguste soodustuste kasutamine ja hüvitamine. Osaleva stiiliga juht selline juht jagab võimu
annaabi.ee 
