lülituspidurdusega sõltuvalt elektromotoorjõust ...................... 47 II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid ................................. 50 2.1. Elektriajamite kontaktivaba juhtimise põhimõte .................................. 50 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid .............. 51 2.3. Loogikalülituste sünteesi ja projekteerimise alused ................................ 56 2.4. Elektriajamite kontaktivabade juhtimisskeemide näiteid .......................... 60 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates .................................. 63 Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid III. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide elemendid ......................... 69 3.1. Põhiteadmisi suletud juhtimissüsteemide elementidest ............................ 69 3.2. Etteandeseadmed ........................................................................ 70 3.3
kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. Liigitatakse pinge-, voolu-, termo-, aja-, rõhu- ja kiirusreleed. Elektrimootori juhtimissüsteemides kasutatakse kontakte, mis sulguvad ja avanevad viivitusega nii releede rakendumisel, kui relee mähis lülitatakse pinge alla, kui ka väljalülitamisel. Viivitusi saab elektromagnetilise induktsiooni nähtuse või soojusliku inertsi ära kasutamisel. Relee juhtimisskeemide süntees rajaneb ,,jaa-ei" loogikal, sest elektrilistel kontaktidel on vaid kaks fikseeritud positsiooni suletud (jaa) ning avatud (ei). 53. Trafo tööpõhimõte. Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist (pooli), mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks
Reaalse mootori koormusgraafik võib olla regulaarne või liikumist, teisel juhul soodustavad. Näiteks tõstesedamses koormusest tekkiv moment on aktiivne, raaglite mitteregulaarne. Vaheajalist talitlust võib vaadelda kui ajaliselt piiratud muutuva koormusega kestevtalitlust. hõõrdumisest tekkiv moment aga reaktiivne. Dünaamilise momendi märk sõltub mootori ja töömasina 38. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või momendi väärtusest. automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Juhtimine toimub alati tegevusjuhise ehk 33. Elektrimootori soojendmamine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel
kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelikke kadusid. Selles väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. 35. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Mootori valiku tingimuseks on maksimaalse saavutatava temperatuuri võrdsus lubatavaga. Maksimaalse temperatuuri võib avaldada soojenemiskõvera järgi 36. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. 37. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. Juhtimine eeldab valikut vähemalt kahe võimaliku variandi vahel. Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises
annaabi.ee 
