Juhtimissituatsiooni analüüs juhtimispsühholoogias Sissejuhatus Margus on 120 töötajaga aktsiaseltsi juhatuse esimees. Margus tõusis ettevõtte juhiks turundusjuhi ametikohalt. Margusele allub viis osakonnajuhti. Antud juhtum kajastab Marguse ja turundusosakonna juhi Annika vahelist konflikti. Iganädalasel koosolekul arutletakse järgmise jooksva perioodi turundus- ja müügiplaanide üle. Annikale anti vabad käed ühe turundukampaania läbi viimiseks. Annika on eelnevalt tõestanud, et on oma ala hea spetsialist ning just seetõttu Margus ta oma ettevõttesse tööle võttis. Ülesandeks oli välja töötada müügitoetuskampaania, mis aitaks säilitada/tõsta müüginumbreid. Kui järgmisel koosolekul esitas Annika oma nägemuse kampaania läbiviimisest, laitis juht selle maha, väites ilma põhjendamata, et kampaaniategevused ei sobi. Kui Annika küsis, et mis oleks selle põhjus, vastas Margus:" Sest mina ütlen nii." Pärast koosoleku lõppu läks Margus Annika ka...
Peamine probleem seisneb selles, et tegevjuhil ja finantsjuhil on erinevad arusaamad ettevõtte sihtidest, väärtustest ning nende teostusest..Antud situatsioon on probleem ettevõtte juhtimises kuna tööga seotud probleemide kohta tehtud märkusi võetakse isiklikult ning tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama.Finantsjuhi ning tegevjuhi suhtlemine muutub pingeliseks ning selle tagajärjel lahkub finantsjuht ettevõttest. Iseloomustades juhtimisprobleemi olemust,siis kui varem oli ettevõttes demokraatlik juhtimisstiil siis nüüd on ettevõttes autokraatne stiil. Varem arvestas juhtkond finantsjuhi nõuannetega, kuid uus tegevjuht tegutses oma pead ning ei talunud finantsjuhi kriitikat.Antud situatsioonis on tegevjuhile isiksuseeooria(L.Randman) järgi snaiperi isiksuseomadused.Ta reageerib teravalt on kahemõtteline, narritav, osatav ja mõnitav.Mõjutatud on kogu ettevõtte olemasolu (eksisteerimine)eelkõige aga finantsnäitajad
põhiomadused, teiselt poolt lihtsustada mudel astmeni, mis võimaldaks selle koostamisel ja kasutamisel jääda lubatud kulutuste piiridesse. - Deduktiivsete mudelite konstrueerimisel ei lähtuta majandustegevuse konkreetsete faktide vaatlusest, vaid juhtimistegevuse lihtsustatud hüpoteetilistest situatsioonidest. Modeleerimise aluseks on seega suletud lihtsustatud abstraktne juhtimisprobleem. Deduktiivse käsitluse peaülesandeks on juhtimisprobleemi siseseoste kvalitatiivne peegeldamine formaliseeritud kujul (vastupidiselt induktiivsele). - Probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid – otsustusele orienteeritud mudelid koostatakse olemasolevate mudelitega eksperimenteerimise meetodite rakendamiseks. eksperimenteerimismeetodite algoritmide analüüsi käigus selgivad nende spetsiifilised nõudmised otsustusele orienteeritud mudeli struktuurile ja omadustele