Sadamakapteni-osakond (sadamakapten) Energeetikaosakond Peaenergeetik Inseneeriosakondpeainsener 16. Mis on juhtimissüsteemi arendamine? Juhtimissüsteem vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas ja vajadusel viiakse sisse muudatused. Eesmärgiks on, et juhtimissüsteemi dokumentatsioon kajastaks pidevalt tegelikku juhtimispraktikat. 17. Mis on seire ja mõõtmisressursside ohje keskkonnajuhtimissüsteemis? KKJS-i raames teostatakse seiret ja viiakse läbi mõõtmisi, selleks et: • hinnata tegevuse vastavust asjakohastele õigusaktide ja muudele nõuetele; • hinnata keskkonnategevuse tulemuslikkust keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete suhtes; • tõestada tegevuste läbiviimise vastavust toimimisprotseduurides sätestatule 18. Mis on keskkonnaaspekt
enesestmõistetavaks, et siseriiklik, riigipiiride poolt määratletud majandus on ettevõtte ja juhtimise loomulikuks keskonnaks nii äri kui ka mitteäriliste ettevõtete puhul. (Drucker, F. P. 2003, lk. 45) Juhtimine ja riigipiirid enam ei ühildu. Seega ei saa juhtimistegevuse ulatus enam poliitiliselt defineerida. Riigipiirid on jätkuvalt olulised. (Drucker, F. P. 2003, lk.48) Kuid uueks eelduseks peab olema: Riigipiirid omavad tähtsust eelkõige piirangutena. Juhtimispraktikat- ja mitte mingil juhul üksnes äriettevõtete osas- tuleb üha suuremal määral defineerida pigem operatsiooniliselt kui poliitiliselt. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48) Juhtimine on suunatud sissepoole Kõik traditsioonilised eeldused viivad ühe järelduseni: juhtimine on sissepoole. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48) See eeldus seletab muidu täiesti arusaamatut vahetegemist juhtimise ja ettevõtluse vahel. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48)
NT: 1947. aasta kevadel vastuvõetud üleliiduline otsus käivitada kollektiviseerimine kolmes Balti liiduvabariigis. 1950. aastal võeti vastu otsus Moskvas, millega käivitati nn Eesti süüasi, millega vahetati välja N. Karotamm, lisaks kaasnes suurem puhastamine ühiskonnas. Perioodilised inspekteerimised – Teatud regulaarsusega saadeti liiduvabariikidesse kontrollibrigaadid, nende ülesandeks oli kohapeal tutvuda poliitiliste oludega, vaadelda juhtimispraktikat ja uurida probleeme. Ülesandeks oli välja tuua kitsaskohad ja probleemid, mitte jagada kiitust. Need brigaadid ei olnud alati ühesuguse võimupädevusega . 1940.-1950. aastatel oli nende mõju tugevam kui hilisemal perioodil. Inspekteerimiste põhimõte toimis aga kuni 1980. aastate II pooleni välja. Ühelt poolt oli tegemist tavapärase protsessiga, ent teiselt poolt kasutati seda inspekteerimise võimalust, et uurida mingit üles kerkinud probleemi.
Suunitluse all on siinkohal mõistetud juhtimisõpetust ja praktikat (raamatu ,,Juhtimine" autorite arvates on selles mitmeid küsitavusi). See mõõde sisaldab31: 1) Juhtimisstiile (näiteks autoritaarne- või ,,las-minna" juhtimisstiil); 2) Juhtimiskontseptsioone (näit. ühe- või mitmemõõtmelised juhtimiskontseptsioonid); 3) Juhtimismudeleid (näiteks situatsioonile või mänedzmendile orienteeritud juhtimismudelid); 4) Juhtimispraktikat (näiteks konkreetne juhtimissündmus ettevõttes). Küsitavusteks on siin nii mõõtme nimetus kui ka juhtimisõpetuse mõiste kasutamine juhtimispraktika ,,vastandina" (juhtimisõpetuse asemel võiks kasutada paremini juhtimisteadus), samuti on vaieldav juhtimisõpetuse (või juhtimisteaduse) sisuselgitus. Kolm nimetatut (juhtimisstiili, -kontseptsioonid ja mudelid) kuuluvad kahtlemata juhtimisteadusse, kuid viimaseuurimisobjekt on tunduvalt laiem ja sügavam.
annaabi.ee 
