Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas
paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike
paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike
rohkem ressurssi otseselt juurde ei tule. 3. Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks on oluline aga moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ning on allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile.3 Kirjeldatud põhimõtte rakendamisega kaasneks põhimõtteline ministrite eemaldamine nende senisest funktsioonist. Kuivõrd volikogu omab sellisel juhul seadusandlikku jõudu, nimetab see ametisse rahvakohtuniku. Sellisel juhul toimuks kohtu esimehe nimetamine kohtu haldusasutusele ning otsustamise funktsioon jääks endiselt üldkogule. Kui minister selles valguses lähtub üldkogu arvamusest, ei teki mingisuguseid uudseid õiguslikke tagajärgi,
annaabi.ee 
