Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst....................................
MOTIVATSIOON Töömotivatsioon on teatud sisemiste ja väliste jõudude mõju tulemus, mis põhjustab inimese tegutsemise ja käitumise teatud kindlal viisil. Ideaaljuhul on see käitumine suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsiooni 3 elementi: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus. Disfunktsionaalsed tegurid on hilinemine, puudumine, eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suht...
emotsioone tagasi peegeldada, kehtestamisoskus. Hooliv hoiak ei tähenda järeleandmisi nõudlikkuses. Sokraatilise dialoogi all mõistetakse vestlust, mis peetakse küsimuste-vastuste vormis ning mille käigus lahendatakse mingit probleemi ja kus vastaja soovib vastata (küsija peab olema probleemis pädev ja vastaja peab tahtma vastata). Õpetaja suhtlemisest õpilaste juhtimisel Suure osa suhtlemisest moodustab juhtimiskäitumine. Tihti õpetaja tegevus klassi kui grupi juhtimisel on tegelikult mudeliks, millest õpilased õpivad, kuidas juhtimisel suhelda. Eddie McNamara : reeglite kehtestamine klassis, tegevus õpilaste kaasaharaamiseks, õpilaste reageeringutele vastamine. Heroni "koolitaja sekkumisviise" : Sekkumisviise saab jaotada domineerivateks, kui koolitaja on dominante ja lähtub vaid enda huvidest (1. ALGATAV nt diskusiooni algatamine, ütlemine, kuidas tuleb edasi toimida. 2
Saavutusvajadus Enesekindlus Planeerimisoskus Meeskonna juhtimine Koostööoskus Mõtlemine (kontseptuaalne, analüütiline) Suhtlemis-ja läbirääkimisoskus 4. Juhtimisstiil ja erinevate juhtimisstiilide mõju Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub inimesi organisatsiooni eesmärkide täitmiseks tööle panna, pööratakse suurt tähelepanu juhtimisstiilide uurimisele. Juhtimisstiil on juhi tavapärane juhtimiskäitumine käitumismudel. Juhtimisstiili tulemus on kas efektiivne või ebaefektiivne juhtimisolukorra lahendus. Juhtimisstiili tulemus oleneb osapooltest ja olukorrast. Juhtimisstiilid, mida erinevad autorid tavapäraselt esitavad: autokraatlik, demkraatlik, delegeeriv, osalev, mittesekkuv. Autokraatne stiil juht delegeerib vähe, koondab enda kätte kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt, võtavad endale kogu võimu, täieliku vastutuse määravad aga alluvatele