eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suhtes; Asjatu kriitika töötajate suhtes; Selgete ootuste mitteväljendamine; Lubaduste mittetäitmine hüvituste suhtes; Hüvituste ebaõiglane jagamine (kellegi eelistamine). Motivatsioonimudel: Juhi ülesanne on töötajate motivatsiooni tõukejõud ja vajadused välja selgitada ning suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja
emotsioone tagasi peegeldada, kehtestamisoskus. Hooliv hoiak ei tähenda järeleandmisi nõudlikkuses. Sokraatilise dialoogi all mõistetakse vestlust, mis peetakse küsimuste-vastuste vormis ning mille käigus lahendatakse mingit probleemi ja kus vastaja soovib vastata (küsija peab olema probleemis pädev ja vastaja peab tahtma vastata). Õpetaja suhtlemisest õpilaste juhtimisel Suure osa suhtlemisest moodustab juhtimiskäitumine. Tihti õpetaja tegevus klassi kui grupi juhtimisel on tegelikult mudeliks, millest õpilased õpivad, kuidas juhtimisel suhelda. Eddie McNamara : reeglite kehtestamine klassis, tegevus õpilaste kaasaharaamiseks, õpilaste reageeringutele vastamine. Heroni "koolitaja sekkumisviise" : Sekkumisviise saab jaotada domineerivateks, kui koolitaja on dominante ja lähtub vaid enda huvidest (1. ALGATAV nt diskusiooni algatamine, ütlemine, kuidas tuleb edasi toimida. 2
Saavutusvajadus Enesekindlus Planeerimisoskus Meeskonna juhtimine Koostööoskus Mõtlemine (kontseptuaalne, analüütiline) Suhtlemis-ja läbirääkimisoskus 4. Juhtimisstiil ja erinevate juhtimisstiilide mõju Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub inimesi organisatsiooni eesmärkide täitmiseks tööle panna, pööratakse suurt tähelepanu juhtimisstiilide uurimisele. Juhtimisstiil on juhi tavapärane juhtimiskäitumine käitumismudel. Juhtimisstiili tulemus on kas efektiivne või ebaefektiivne juhtimisolukorra lahendus. Juhtimisstiili tulemus oleneb osapooltest ja olukorrast. Juhtimisstiilid, mida erinevad autorid tavapäraselt esitavad: autokraatlik, demkraatlik, delegeeriv, osalev, mittesekkuv. Autokraatne stiil juht delegeerib vähe, koondab enda kätte kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt, võtavad endale kogu võimu, täieliku vastutuse määravad aga alluvatele