Hamburg: S und W, Steuer- und Wirtscaftsverl., 1992, lk. 23-24. 27 Rahn, H.-J. Betriebliche Fürung. Kiehl, 1990, lk. 23 Viimastel aastakümnetel on hakatud eristama kolmesuguseid juhtimisalasid28, mida raamatu ,,Juhtimine" autorid mõningaste täpsustuste lisamisel ka aktsepteerivad. 1. Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise allsüsteemiga, vastates küsimusele: mida? kus? See on klassikalise ettevõttemajandusõpetuse käsitlusobjekt. Selle juhtimisala eestikeelne nimetus tundub siiski olevat liigselt kitsendav, kuna pigem peetakse ju silmas ülesandeid või protsesse kui elutuid elemente. Sisust lähtuvalt oleks õigem seda juhtimisala nimetada ülesannete ja protsesside juhtimiseks. 2. Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse allsüsteemi juhtimisega, vastates küsimusele: keda? kelle abil saavutada eesmärki? Siinjuures on oluline rõhutada, et kuigi inimene on
Robin Sharma on sündinud Aafrikas ja kasvanud üles Kanadas (tema vanemad on pärit Indiast). Enne veel, kui Sharma asus nõustama maailma edukamaid ettevõtteid, tegutses ta juristina, kuid ühel hetkel taipas, et oli väliselt edukas, aga seest tühi. Pärast seda kui ta oli kirjutanud raamatu «Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari», hakati teda tasapisi kutsuma ettevõtetesse nõuandjaks. Robin Sharma on juhtimisala, särava esinemise ja isikliku meisterlikkuse arendamise suuremaid asjatundjaid maailmas. Ta on kirjutanud 11 rahvusvahelist bestsellerit, nende hulgas raamatud "Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari", "Juhtimistarkus" ja ,,Pühamees, surfar ja tegevjuht". Tema raamatuid on välja antud ligi 50 riigis, 70 erinevas keeles. Raamat räägib ühest mehest, kes oli olnud väga edukas ning majanduslikult ülijõukas. Kui Juliani tasakaalutu elustiil viib ta rahvast täis
KUTSESUUNDUMUS Tähelepanu keskmes on faktid, mida pea probleemide lahendamisel objektiivselt (erapooletult), loogiliselt analüüsima, liikudes järjekindlalt, samm-sammult põhjuselt tagajärje suunas. Oskuste hulgas peaksid aukohal olema tehnilised oskused selle sõna laiemas tähenduses. Testi põhjal ISTJ isikutüübiga sobib hästi kokku realistlik kutsesuundumus. Sobivad järgmised valdkonnad: tootmine, ehitus, side, transport, militaaralad, samuti äri- ja juhtimisala, pangandus, rakenduslikud teadusvaldkonnad. Mõtlen minna edasi õppima arstiteadust või midagi mis on seotud bioloogia,keemia, füüsikaga ja matemaatikaga. Minu tugevad küljed: mõtete ja toimingute loogilisus; vastutustundlikkus; eesmärgipärasus, visadus. NÕRGAD KÜLJED: kalduvus stereotüüpidele; potentsiaalsete muutuste halb nägemine; käitumise järsud muutused suhtlemises inimestega viisakusest jõhkruseni.
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
- ostukulud - tellimiskulud Veel eelmise sajandi lõpuaastatel piirdus varude juhtimine ettevõttes peamiselt ostetavate koguste ja ostude sooritamise aja korduva tuvastamisega. Nüüdisajal on saanud varude juhtimi- sest juhtimisala, mille ülesanne on tagada varude olemasolu vastavalt ettevõtte strateegiale. See ei puuduta üksnes varusid ettevõttes, vaid üha enam ka varude juhtimist tarnijate juures. Varude juhtimisega ettevõttes tegelevad enamasti ostuala töötajad – ostuspetsialistid ja ostujuhid