.+ainAin .Det arendus j-nda veeru järgi: detA=a1jA1j+..+anjAnj. Det-de arendusvalemeid kasutatakse deti arvutamiseks. Otstarbekas on arendada nende ridade/veergude järgi, mis sisaldavad palju nulle. Det arvutamine. Kasutades ülaltoodud omadusi saab det arvutada järgmise algoritmi põhjal: 1)valime ühe veeru(võimaluse korral rohkete nullidega). Valime veerus juhtelemendi 2) Punktis 1 valitud veeru ülejäänud elemendid(va juht) teisendame nullideks, liites deti reidadele sobiv arv kordi juhtelemendile vastavat rida. 3) Arendame deti valitud veeru järgi. Nii saame ühe võrra mdalama järguga deti 4) Kordame punkte 1-3 kuni jõuame 2. või 3. järku detini, mida saab vahetult arvutada. Kompleksarvud Kompleksarvu mõiste. Kompleksarve on kombeks tähistada väikese tähega z. Kompleksarvudel on mitmeid esitusviise ehk kujusid. Kõige levinum on kompleksarvu algebraline kuju. Def Kompleksarvuks (algebralisel kujul) nimetatakse arvu z = a + ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaar ühik
reale liitmine mingi teine rida kordne arvuga. Maatriksi ridade elementaarteisendused ei muuda maatriksile vastava lineaarvõrrandite süsteemi lahendite hulka. Meetodi algoritm: 36. Kirjutada välja LVS (1) laiendatud maatriks, 37. valida selle maatriksi esimese n 1 veeru elementide (ainult süsteemi kordajate) hulgast nullist erinev element juhtelement ( soovitavalt 1 või - 1 veerust, mille elemendid on absoluutväärtusega väiksemad); 38. teisendada juhtelemendile vastavas veerus kõik elemendid peale juhtelemendi nullideks kasutades ridade elementaarteisendusi; 39. kui teisenduste tulemusena on tekkinud rida, mille n 1 esimest elementi on nullid ja viimane element (vaba liige) on nullist erinev, siis süsteemil (1) puudub lahend; 40. kui leidub ridu, milles ei ole veel juhtelementi valitud ja mille n 1 esimese elemendi hulgas on nullist erinevaid elemente, siis valida nende hulgast uus
3. reale liitmine mingi teine rida kordne arvuga. Maatriksi ridade elementaarteisendused ei muuda maatriksile vastava lineaarvõrrandite süsteemi lahendite hulka. Meetodi algoritm: 1. Kirjutada välja LVS (1) laiendatud maatriks, 2. valida selle maatriksi esimese n 1 veeru elementide (ainult süsteemi kordajate) hulgast nullist erinev element juhtelement ( soovitavalt 1 või - 1 veerust, mille elemendid on absoluutväärtusega väiksemad); 3. teisendada juhtelemendile vastavas veerus kõik elemendid peale juhtelemendi nullideks kasutades ridade elementaarteisendusi; 4. kui teisenduste tulemusena on tekkinud rida, mille n 1 esimest elementi on nullid ja viimane element (vaba liige) on nullist erinev, siis süsteemil (1) puudub lahend; 5. kui leidub ridu, milles ei ole veel juhtelementi valitud ja mille n 1 esimese elemendi hulgas on nullist erinevaid elemente, siis valida nende hulgast uus