südamikust. Trafo ehitus on toodud joonisel. Sõltuvalt töösagedusest ja signaali iseloomust liigitatakse trafod järgmiselt: Madalsagedustrafod. Madalsagedustrafode töösagedused on reeglina vahemikus mõnekümnest mõne tuhande hertsini. Siia kuuluvad võrgu toitetrafod (töösagedused 50 või 60 Hz), mida kasutatakse elektroonikaseadmete toiteplokkides ning nende võimsus võib olla küllat suur. Jõu- ja juhtahelate galvaaniliseks eraldamiseks kasutatakse eraldustrafosi (isolating transformers). Eraldustrafode eriliigiks on modemitrafod, mida kasutatakse modemi ja Telecom võrgu galvaaniliseks eraldamiseks. Elektriohutuse tagamiseks toodetakse ohutus-eraldustrafosi (safety isolating transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 50 V. Elektriliste mänguasjade valmistamisel kasutatakse mänguasjatrafosi (toy transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 24 V.
Türistorid sulguvad automaatselt võrgupingete toimel ehk loomuliku kommutatsiooni tulemusel. Faasi nihutav juhtahel D võrdleb seadesignaali u* perioodilise kandevsignaaliga uc, mis saadakse võrgupingega Us sünkroniseeritud kandevsignaali generaatorist G. Iga kord, kui signaalide võrdluse tulemus on positiivne esimese poolperioodi algul, formeerib kandevsignaali juhtahel juhtimpulsid ja saadab need võimendisse A. Jõu-ja juhtahelate galvaaniliseks eraldamiseks ühendatakse juhtahela ja türistori juhtelektroodi vahele galvaanilise eralduse ahel Us G VS uc u* u* u* D A T A1
tüürelektroodi anood-tüürelektroodiks. Mõlemaid tüürelektroode võib kasutatada nii türistori sisse- kui väljalülimiseks. Nii saame katood-tüürelektroodilt avada türistori positiivse impulsiga ja sulgeda negatiivse impulsiga, anood-tüürelektroodilt aga sisse negatiivse impulsiga ja välja positiivse impulsiga. Seega võib GTO türistor olla kas ühe või kahe tüürelektroodiga. Kaheelektroodiline konstruktsioon aga annab suuremaid võimalusi juhtahelate kujundamiseks. GTO türistore valmistatakse küllalt suurtele vooludele (kuni 350 A), kuid mitte nii suurtele vooludele kui SCR türistore. Enamlevinud kasutusalaks on elektriajamite sagedusmuundid. JOONIS 8.10. 8.8. Türistoride eritüüpe 8.8.1. Fototüristor Fototüristor erineb tavalisest trioodtüristorist selle poolest, et vastupingestatud siiret on võimalik valgustada ja valguse toimel tekkiva vastuvoolu abil türistori sisselülitada
tüürelektroodi anood-tüürelektroodiks. Mõlemaid tüürelektroode võib kasutatada nii türistori sisse- kui väljalülimiseks. Nii saame katood-tüürelektroodilt avada türistori positiivse impulsiga ja sulgeda negatiivse impulsiga, anood-tüürelektroodilt aga sisse negatiivse impulsiga ja välja positiivse impulsiga. Seega võib GTO türistor olla kas ühe või kahe tüürelektroodiga. Kaheelektroodiline konstruktsioon aga annab suuremaid võimalusi juhtahelate kujundamiseks. GTO türistore valmistatakse küllalt suurtele vooludele (kuni 350 A), kuid mitte nii suurtele vooludele kui SCR türistore. Enamlevinud kasutusalaks on elektriajamite sagedusmuundid. JOONIS 6.10. 6.7. Kasutusnäiteid Kasutades alaldites dioodide asemel türistore, saame reguleeritava pingega alaldid. Nende toime seisneb selles, et ei alaldata vahelduvpinget mitte kogu poolperioodi vältel vaid ainult ühel osal sellest
Nii saame katood-tüürelektroodilt avada türistori positiivse impulsiga ja sulgeda negatiivse impulsiga, 56 anood-tüürelektroodilt aga sisse negatiivse impulsiga ja välja positiivse impulsiga. Seega võib GTO türistor olla kas ühe või kahe tüürelektroodiga. Kaheelektroodiline konstruktsioon aga annab suuremaid võimalusi juhtahelate kujundamiseks. GTO türistore valmistatakse küllalt suurtele vooludele (kuni 350 A), kuid mitte nii suurtele vooludele kui SCR türistore. Enamlevinud kasutusalaks on elektriajamite sagedusmuundid. JOONIS 6.10. 6.7. Kasutusnäiteid Kasutades alaldites dioodide asemel türistore, saame reguleeritava pingega alaldid. Nende toime seisneb selles, et ei alaldata vahelduvpinget mitte kogu poolperioodi vältel vaid ainult ühel osal sellest