Mõne aja pärast lasi Apollon Midasele eeslikõrvad pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani vahelisel pillimängul. Paan oskas imehästi roopilli mängida, Apollon oli aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollinile, aga Midas, kes muusikast suurt midagi ei taibanud, pidas Paani paremaks. Apolloni arust sobisid eeslikõrvad imehästi Midase juhmusega. Midase varjas kõrvu mütsiga, kuid juuksur nägi kuninga kõrvu ning hoolimata saladusevandest, kaevas ta ühel päeval maasse augu ning sosistas sinna: Midasel on eeslikõrvad. Aga samas kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama. Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on. Dananiidid Dananiidid olid Danose 50 tütart (eri naistega), kes isa käsul kõik (peale Hypermnestra) pulmaööl tapsid oma noored abikaasad, Danaose venna
liivast kulda. Mõne aja pärast lasi Apollon Midasele eeslikõrvad pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani vahelisel pillimängul. Paan oskas imehästi roopilli mängida, Apollon oli aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollonile, aga Midas, kes muusikast suurt midagi ei taibanud, pidas Paani paremaks. Apolloni arust sobisid eeslikõrvad imehästi Midase juhmusega. M. varjas kõrvu mütsiga, kuid juuksur nägi kuninga kõrvu ning hoolimata saladusevandest, kaevas ta ühel päeval maasse augu ning sosistas sinna: Midasel on eeslikõrvad. Aga kevadel kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama. Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on. Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest. Ka kurb juhtum
Mõne aja pärast lasi Apollon Midasele eeslikõrvad pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani vahelisel pillimängul. Paan oskas imehästi roopilli mängida, Apollon oli aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollonile, aga Midas, kes muusikast suurt midagi ei taibanud, pidas Paani paremaks. Apolloni arust sobisid eeslikõrvad imehästi Midase juhmusega. M. varjas kõrvu mütsiga, kuid juuksur nägi kuninga kõrvu ning hoolimata saladusevandest, kaevas ta ühel päeval maasse augu ning sosistas sinna: Midasel on eeslikõrvad. Aga kevadel kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama. Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on. Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest
rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust tarbitavatest asjadest ja ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud aastakümneid optimeerimis- ehk sisuliselt maksimeerimisülesandeid. Valitsused maksimeerivad ühiskonna sotsiaalset heaolu. Aga mis see selline on, pole keegi suutnud rahuldavalt defineerida. Ahnus (koos juhmusega), soov kõike rohkem saada/tarbida on olnud põhiline maailma edasiviiv jõud. Turundus surub inimestele peale absoluutselt ebavajalikke asju. Paraku on asju, mis tasuvad ära alles saja aasta pärast või ei tasu end ära mitte kunagi – kultuuris, religioonis, hariduses, meditsiinis. Väidetavalt hakkasid valitsused riikide majandustegevust (tänapäevase asjast arusaamise järgi) esimest korda mõõtma 1932. aastal