Orginaaltahvlist valmistati koopia, mis kinnitati kooli välisseinale ja avati koolii juubeliüritusel 23. septembril 1990. aastal.. Vanale tahvlile leiti sobiv koht esimese korruse fuajees. Tänaseks on Keila linnast pärit Mati Straussi eestvedamisel välja selgitatud, et Keila kalmistule on maetud 13 Eesti iseseisvuse eest oma elu andnud meest. Kaitseväe haigla Tallinnas Avati 12.12. 1925 Vabadussõjas langenud arstide mälestuseks avati 12. detsembril 1925. aastal Juhkentalis Kaitseväe haiglas marmortahvel. Samal päeval avati vastvalminud haigla, mida tol ajal peeti nii väliselt kui ka sisseseade poolest Balti riikide uhkeimaks. Mälestustahvlit, millesse oli raiutud 10 hukkunud arsti nimed, eemaldas katte riigivanem Jüri Jaakson. Kaitseväe haigla põles maha 1941. aastal. Tahvli edasine saatus on teadmata. Hoone taastati nõukogude ajal, seda kasutati hospidaliina. Pärast Vene vägede lahkumist asuti Kaitsejõudude Peastaabi tarbeks renoveerima
Tsentrozajuzi organisatsioonide juures. Eesti töölised pääsesid nendele kohtadele ainult kommunistliku partei soovitsel. Ülejäänud seltskond oli üsna juhuslik. Väljaastumine algas esmaspäeva hommikul vahemikus kella viiest kella seitsmeni. Nende rünnakute käigus õnnestus üle võtta Toompea loss, Riigipea maja (Akelil õnnestus põgeneda). Üle võeti ka kaks raudteejaama (Balti jaam ja praegune Tallinn- Väike), kaks politseijaoskonda, sõjaväe lennuväli, tankigaraaz Juhkentalis, Vene tänavas asunud postimaja, kus asusid telegraaf ja telefon. Ründajad löödi tagasi Pagari tänaval sõjaministeeriumis, Tondi kasarmutes, kus paiknes sõjakool ja selle relvaladu, mida kommunistid kätte tahtsid saada, ratsapolitsei reserv ja mitmeid objekte isegi ei rünnatud. Kommunistide väljaastumine oli nii mannetu, et ei tulnud rakendada isegi sisekaitsekavasid, piisas spontaanselt moodustunud väikestest salkadest
Eesti töölised pääsesid nendele kohtadele ainult kommunistliku partei soovitsel. Ülejäänud seltskond oli üsna juhuslik . Väljaastumine algas esmaspäeva hommikul vahemikus kella viiest kella seitsmeni. Nende rünnakute käigus õnnestus üle võtta Toompea loss, Riigipea maja (Akelil õnnestus põgeneda). Üle võeti ka kaks raudteejaama (Balti jaam ja praegune Tallinn-Väike), kaks politseijaoskonda, sõjaväe lennuväli, tankigaraaž Juhkentalis, Vene tänavas asunud postimaja, kus asusid telegraaf ja telefon. Ründajad löödi tagasi Pagari tänaval sõjaministeeriumis, Tondi kasarmutes, kus paiknes sõjakool ja selle relvaladu, mida kommunistid kätte tahtsid saada, ratsapolitsei reserv ja mitmeid objekte isegi ei rünnatud. Kommunistide väljaastumine oli nii mannetu, et ei tulnud rakendada isegi sisekaitsekavasid, piisas spontaanselt moodustunud väikestest salkadest. Ernst Põdder, kes juhtumisi Tlnas
annaabi.ee 
