algul ära ja siis elab rahata järgmise palgani. Sotsiaalset küpsust võib vaadelda väga paljudest vaatepunktidest. Kuid enamasti mõistetakse selle all täiskasvanuks saamist valimis-, hääle- või tegevusõigust. Alkoholi lubatakse tarvitada täiskasvanuks saamisest peale kuna arvatakse, et selles eas teab inimene oma piire ja tarvitab alkoholi- ja tubakatooteid arukalt. Samuti antakse 18-aastasele õigus soetada omale juhilubasid ja seejärel juhtida autot. Kuid ka seaduse järgi sotsiaalselt küps inimene võib teha sama rumalaid vigu, mis lapski. Seega ei saa vanuse järgi päris sotsiaalset küpsust määrata.
Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. 20 Kodanike euroopa Euroopa kodaniku idee on väga uus. Mõned ühtset Euroopat esindavad sümbolid on juba olemas, näiteks Euroopa pass (kasutusel alates 1985. aastast), Euroopa hümn (Beethoveni ,,Ood rõõmule") ja Euroopa lipp (Joonis. 1) (kaheteistkümnest kuldsest tähekesest moodustatud ring sinisel taustal). Euroopa Liidu juhilubasid väljastatakse kõikides liikmesriikides alates 1996. aastast. Euroopa Liidul on oma juhtlause: ,,Ühinenud mitmekesisuses" ja 9. mai on kuulutatud Euroopa päevaks. Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamenti otsestel ja üldistel valimistel. See suurendab Euroopa integratsiooniprotsessi demokraatlikku õiguspärasust, sidudes selle otse inimeste tahtega. Euroopa võiks olla veelgi demokraatlikum, andes parlamendile suuremad
asutust rahuldava lahenduse. Kodanikke ja ELi institutsioone seob ka iga liikmesriigis elava isiku õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile. VI. Kodanike kaasamine Euroopa kodaniku idee on väga uus. Mõned ühtset Euroopat esindavad sümbolid on juba olemas, näiteks Euroopa pass (kasutusel alates 1985. aastast), Euroopa hümn (Beethoveni ,,Ood rõõmule") ja Euroopa lipp (kaheteistkümnest kuldsest tähekesest moodustatud ring sinisel taustal). ELi juhilubasid väljastatakse kõikides liikmesriikides alates 1996. aastast. ELil on oma juhtlause: ,,Ühinenud mitmekesisuses" ja 9. mai on kuulutatud Euroopa päevaks. Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamenti otsestel ja üldistel valimistel. See suurendab Euroopa integratsiooniprotsessi demokraatlikku õiguspärasust, sidudes selle otse inimeste tahtega. Euroopa võiks olla veelgi demokraatlikum, andes parlamendile suuremad