kohtuprotsessis. Õigusjõu ulatusel on negatiivne ja positiivne pool. Negatiivne ulatus puudutab seda, millises ulatuses kohtuotsus võib moodustada takistuse uuele protsessile. Kohus ei saa võtta õigusjõudu arvestades kord lahendatud küsimust uuesti arutlusele. Positiivne ulatus liitub otsuse prejuditsiaalse olemusega, sellega, missuguses ulatuses võib lahendus olla hiljem kohtuotsuse argumendiks. Kohtuotsuse põhjendused ise reeglina õigusjõudu ei saavuta Aarnio seisukoht. Muutuvad juhenditeks. EESTI RK 24 25 TsKMS: Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. KrMK: Kriminaalmenetlusõiguse allikad on muuhulgas Riigikohtu lahendid küsimustes, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Seega on Eestis Riigikohtu otsustel teatud õiguslik siduvus
Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud
Ta ei ole universaalne retsept, vaid olemuselt kasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel kui üldistatud juhend (nt ülalpool osundatud USA näidiskriminaalkoodeks; veel: tuntud juristide kommentaarid). Õiguskirjanduses on reeglina selgitatud, et pretsedendinormid (pretsedendid) ehk prejudikaadid on kohtu (tavaliselt kõrgeima astme kohtu) lahendid, mis muutuvad hilisemate analoogiliste juhtumite (kaasuste) lahendamise puhul juhenditeks. Seejuures on pretsedenti käsitletud nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses: 34 1) kitsamas - üksnes siis on kõrgeima astme kohtulahend pretsedent, kui kõrgeim kohus ise teda selles tähenduses on selge sõnaga rõhutanud; 2) laiemas - pretsedendid on mistahes astme kohtute (instantside) lahendid, millistel on millal tahes olnud juhendav iseloom järgnenud lahendite (kaasuste) jaoks. P.2. Prejudikaatide liike
annaabi.ee 
