tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. · Selgitada moisteid lainetsuklonid,ekvatoriaalne konvergentsivoond, jugavool- lainetsuklonid- hiiglaslikud ohukeerised, mis pidevalt tekivad, arenevad ja haabuvad ekv. Konvergentsivöönd- ekvaatori piirkond, kuhu koonduvad passaattuuled, kust ohk touseb korgele ning valgub pohja/louna suunas laiali jugavool-Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja kulma ohu kokkupuutevööndis vaga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. Jugavool jargib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva ohuvoolu, kus ohu liikumise kiirus on suurim keskmes ja vaiksem voolu aareosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km korgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300 km/h. Jugavool on tingitud aarmiselt suurest ohurohugradiendist polaarfrondi kohal. · Selgitada moisteid mussoon, katabaatiline tuul, geostroofiline tuul- mussoon- pusiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
ulatuda -160km/h Föön - soe tuul mägede. Niiske jahe õhumass tungib üle mäaehliku õhk jahtub algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Häeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kuure soojenemine. Rossby lained- kõrgemates troposfääri kihtides tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained tekivad polaarfrondis Jugavool - rossby lainetega kaasneb kitas sooja ja külma õhu kokkupuute vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule kiirsu ulatub 300km/h jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradienndist polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal
Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, läänetuulte vöönd 29. Rossby lained ja jugavool Rossby lained: Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal. 30. Õhumassid, frondid Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinnakohal. Õhumassid klassififitseeritakse laiuskraadide järgi ja kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi.
objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Troposfääri kõrgemas kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. 4. Mis on külm front? külm õhk liigub sooja õhuga alale 5. Mis on oklusioonifront? külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9
annaabi.ee 
