kiirguse energia vähenemisega. Comptoni efekt tõestab Einsteini footonite teooriat. De Broglie hüpotees Fotoefekt ja Comptoni efekt tõestavad, et valgusel on osakeste iseloom. 1924 esitas De Brogbie hüpoteesi, et elektronid või ka teistel osakestel on lainelised omadused, mille lainepikkus avaldub valemiga: ΛB = h / (m * v) Katsetega tõestati, et elektronide aatomite ja ka molekulide jugades esineb difraktsiooni nähtus. Difraktsiooni pilt vastab lainepikkusele, mille avaldas De Brogbie. Mikroosakeste laineomaduste avastamine näitas, et klassikaline mehaanika ei saa niisuguste osakeste käitumist õigesti kirjeldada. Loodi uus teooria, mida nimetati kvantmehaanikaks. (E. Schrödinger, W. Heisenberg, P. Dirac) Kvantmehaanika seisukohalt ei saa mikroosakeste asukohta (koordinaate) ja impulssi (kiirust) samaaegselt täpselt määrata
Näiteks C. J. Davisson ja L. H. Germer avastasid, et kristallplaadilt hajuv elektronide juga tekitab dif- raktsioonipildi. G. P. Thomson ja temast sõltumatult P. S. Tartakovski avastasid difraktsioonipildi elektronide joa läbiminekul metall-lehest. Ka niimoodi leidis De Broglie´ hüpotees hiilgavat eksperimentaalset kinnitust. O. Stern ja tema kaastöötajad näitasid seda, et difraktsiooninähtused ilmnevad ka aatomite ja molekulide jugades. Difraktsioonipilt vastab lainepikkusele, mis on määratud avaldisega: kus h on jagatud 2 . Mikroosakeste juga tekitab difraktsioonipildi, mis sarnaneb tasalaine poolt tekitatud difraktsiooni- pildiga: Joonis 33 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ). Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elekt- ronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil
difraktsioon. C. J. Davisson ja L. H. Germer avastasid, et kristallplaadilt hajuv elektronide juga tekitab dif- raktsioonipildi. G. P. Thomson ja temast sõltumatult P. S. Tartakovski avastasid difraktsioonipildi elektronide joa läbiminekul metall-lehest. Niimoodi leidiski De Broglie´ hüpotees hiilgavat eksperi- mentaalset kinnitust. O. Stern ja tema kaastöötajad näitasid seda, et difraktsiooninähtused ilmnevad ka aatomite ja molekulide jugades. Difraktsioonipilt vastab lainepikkusele, mis on määratud avaldi- sega: kus h on jagatud 2 . Mikroosakeste juga tekitab difraktsioonipildi, mis sarnaneb tasalaine poolt tekitatud difraktsiooni- pildiga: 91 Joonis 35 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ). Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elekt-
Näiteks C. J. Davisson ja L. H. Germer avastasid, et kristallplaadilt hajuv elektronide juga tekitab dif- raktsioonipildi. G. P. Thomson ja temast sõltumatult P. S. Tartakovski avastasid difraktsioonipildi elektronide joa läbiminekul metall-lehest. Ka niimoodi leidis De Broglie´ hüpotees hiilgavat eksperimentaalset kinnitust. O. Stern ja tema kaastöötajad näitasid seda, et difraktsiooninähtused ilmnevad ka aatomite ja molekulide jugades. Difraktsioonipilt vastab lainepikkusele, mis on määratud avaldisega: kus h on jagatud 2 π . Mikroosakeste juga tekitab difraktsioonipildi, mis sarnaneb tasalaine poolt tekitatud difraktsiooni- pildiga: Joonis 35 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ). Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elekt- ronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil
annaabi.ee 
